Jaga:     
Blogid

VAATA: miks on päikesekaitsevahendeid kasutada nii tähtis?

Kas oled ikka kursis, mida me päikeselt saame, kui positiivne ja negatiivne see võib olla? Ilmselt paljud meist on kursis sellega, et parim D-vitamiini allikas on päike, aga samas, kas tundide viisi ilma kaitseta võib päikese käes viibida? Eriti lapsed? Ei või!

Mul on õnnestunud siin Hispaanias olles ühe korra päikesepõletus saada – sest ma lihtsalt ei kasutanud päikesekaitset ja veetsin mitu päeva, mitu tundi laus-päikese käes. Tänaseks on põletus taandunud ja nahk maha koorunud aga õpetuseks mulle, et edaspidi kannan endaga alati kaasas päikeseblokaatorit.

Mis on UV-kiirgus?

Päikesest eraldub  UV-kiirgust, mis osaliselt neeldub meie atmosfääris (osoonikihis) kuid teatav UV-A ja vähemal määral ka UV-B kiirgus tungib läbi osoonikihi maapinnani ja see on kiirgus, mille eest me endid kaitsema peaksime. Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. 

Maapinnale jõudev UV-kiirgus on otseselt seotud osoonikihi paksusega. Suurenenud UV-kiirguse tase maapinnal kahjustab inimeste tervist ja rikub õhukvaliteeti. Nii UV-A kui UV-B kiirgus põhjustavad mittemelanoomset nahavähki. Teadlased on jõudnud järeldusele, et UV-B kiirgus võib olla halvaloomuliste melanoomide ehk vähi põhjustajaks.

Mis on UV-A ja UV-B kiirguse vahe?

5% maapinnale jõudvast UV-kiirgusest on UVB ja 95% UVA kiirgus.
Päikesest tuleneva kiirguse üks osa on ultraviolettkiirgus, mis lainepikkuse järgi jaotatakse UVA, UVB ja UVC kiirguseks. Osoonikiht peab kinni pea kogu UVC kiirguse, seepärast muretsema ei pea. Samuti peab osoonikiht kinni enamiku UVB kiirgusest. Kinni aga ei pea pikema lainepikkusega UV-kiirgust, mille doos ei sõltu aasta- või kellaajast ning näiteks ei pea seda kinni ka enamik aknaklaase. UVB osalt neeldub osoonikihis, osalt jõuab maapinnale. Selle mõju on intensiivsem keskpäeval ja mida lähemal ekvaatorile (loogiline, sest kiirte teekond läbi osoonikihi on nii kõige lühem ja neeldumist toimub kõige vähem).

Mis on UV-indeks?

UV-indeks määrab Päikese ultraviolettkiirguse kiiritustiheduse suhtelise väärtuse rahvusvahelisel standardskaalal. UV-indeks aitab inimestel hinnata päikesekiirgusest tingitud ohte nahale ja silmadele ning sellele vastavalt end kaitsta. Ilmateates esitatakse tavaliselt UV-indeksi suurim väärtus ööpäevas, seega keskpäeva ümbruses (suvel kella 11–15). NB: Sel ajal tasub olla eriti hoolas ja kasutada regulaarselt päikesekaitset (kreem/geel/sprei/piim/müts).

Hea teada!

Liigse UV-koormuse puhul läheb hulk energiat kaitseks ja kahjuga võitlemiseks.
Liigse UV-kiirguse vastu toodame me melaniini, mis tumeda värvuse tõttu neelab UV-kiirgust, samuti toimib see antioksüdandina.  Lisaks on organismil veel hulk kaitsemehhanisme, näiteks toimub pidevalt DNA-kahjustuste parandamine eri ensüümide abil, antiüksüdandid neutraliseerivad UV-kiirgusel tekkinud vabasid radikaale, samuti võib marrasnahk ajapikku muutuda paksemaks, et paremini meid kaitsta.
Oluline on meeles pidada, et UVB kiirgusdoos sõltub kella- ja aastaajast ning liialdamine viib naha stressi, selle kaitsevõime langeb koheselt ja risk mutatsioonideks ning nahavähiks suureneb kordadega.

Mis On SPF-faktor, mida sisaldavad päikesekaitsekreemid?

SPF ehk sunburn protection factor on süsteem, millega näidatakse ära naha kaitsevõime suurenemine UVB vastu. SPF ei ole seotud regulatsiooni tasemel üldse UVA kiirgusega. Kaitset nahale saadaks üldiselt kahel viisil: kasutatavad kemikaalid neelavad UV-kiirgust või peegeldavad nahalt tagasi.

Kuidas valida endale päikeseblokaatorit?

Kui valid päikesekaitsetoodet, pööra SPF-faktorile alati tähelepanu. See näitab aega, mille võime päikese käes veeta ilma, et nahk hakkaks punetama. Tavaliselt arvutatakse see aeg, korrutades SPF-faktori number 10 minutiga.

Näide:
10 min x SPF 15 = 150 min, st umbes 2,5 tundi
Pärast seda tuleks toodet uuesti nahale kanda.

NB: Alati tuleb pigem arvestada väiksema ajaga, kui oodata kauem ettenähtud ajast ja siis kanda peale uus kiht päikeseblokaatorit.

Mida tuleb jälgida päikeseblokaatori soetamisel eriti hoolikalt?

Oluline on leida toode, mis kaitseb nii UVB kui UVA eest ning omab sobivat kaitsefaktorit. Eelista mineraalseid mitte-nano blokkereid ning ole tähelepanelik keemiliste blokaatorite valikul.
Mineraalseteks blokkeriteks on tsinkoskiid ja titaanium dioksiid (koostise nimistus zinc oxide, titanium dioxide), sealjuures tsinkoksiidil on parem UVA kaitse.

Keemilistest blokaatoritest soovitame otsida nimesid Tinosorb M/Milestab 360 (methylene bis-benzotriazolyl tetramethylbutylphenol), Tinosorb S/ Escalol S (bis-ethylhexyloxyphenol methoxyphenyl triazine), Mexoryl SX (terephthalylidene dicamphor sulfonic acid), Mexoryl XL (Drometrizole trisiloxane), Uvinul A Plus (diethylamino hydroxybenzoyl hexyl benzoate). Need kõik on väga fotostabiilsed ühendid, millel puuduvad hormonaalsüsteemile kahjulik mõju. Brändid, kes neid ühendeid kasutavad on näiteks L’Oreali korporatsiooni kuuluv La Roche-Posay ja Garnier’ile kuuluv Ambre Solaire.

Väldi: lõhnaaineid ning retinyl palmitate, para amino benzoic acid, octyl salicyclate, cinoxate, dioxybenzone, phenylbenzimidazole, homosalate, menthyl anthranilate, octocrylene, methoxycinnamate, oxybenzone.

Hea teada!

UVA-kiired tekitavad päiksepõletust ja on paljuski süüdi naha enneaegses ehk fotovananemises. Tekivad KORTSUD! UVB-kiired on toimelt efektiivsemad ja need jõuavad meieni kevadel ja suvel. Väikses koguses on see isegi tervislik, kuna tõstab naha vastupanuvõimet ja aktiveerib D-vitamiini tootmist. Liialdamine on aga väga ohtlik, sest aastatega UVB-kiirgus kumuleerub kehas ning võib soodustada melanoomi teket.

Milleks After-sun tooted?

SOS-tooteks, kui päevitamisega on liiale mindud ja käes on põletus.

Lapsed ja päike?

Lapsed peavad kasutama tugevaid füüsikalise kaitsefaktoriga kreeme, kuna nende nahk on õrnem. Alla kolmeaastased ei tohiks üldse päevitada, sest nende nahas puudub selleks sobilik pigmendirakkude süsteem, füüsikalise kaitsefaktoriga (kreem, milles leidub titaandioksiidi või tsinkoksiidi) kreem suunab peegeldusega päikesekiired nahast eemale, keemiline kaitsefaktor aga tekitab nahas reaktsiooni, mis aitab päikese eest kaitsta.

Kuidas päikeseblokaatorit kasutada?

Kindlasti tuleb päikesekreem nahale kanda vähemalt 30 minutit enne välja minekut, sest kui teha seda rannas vahetult enne päikese kätte heitmist, on juba oht ennast ära põletada. Päeva jooksul tuleb kindlasti päikesekaitset uuendada, kandes mingi aja tagant (olenevalt SPF-faktorist) peale uus kiht blokaatorit.

Miks läheb nahk päevitades pruuniks?

Kaitseks UV-kiirguse eest hakkab keha tootma rohkem melaniini, mis annab nahale pruunika jume, see omakorda on kaitseks kiirguse ning rakkude kahjustamise eest. Enamik inimesi ei lähe ühe päevitamiskorraga pruuniks, sest kehal kulub melaniini tootmiseks aega.

Päikesekaitsevahendite kaitse tugevused:

SPF 6 ja 10 – nõrk kaitse

SPF 15, 20 ja 25 – keskmine kaitse

SPF 30 ja 50 – tugev kaitse

SF 50+ – väga tugev kaitse

Selle informatiivse postituse on erinevate artiklite (viieted blogis) põhjal koostanud Aune blogis "See ei ole muinasjutt": seeeiolemuinasjutt.ee

Loe ka neid lugusid