Jaga:     
Blogid

„Kas lapsele tohib suule musi anda?“

Meie jaoks näiteks ei ole mitte midagi loomulikumat kui Idat musitada ja kallistada. Mõnikord anname me musi suule, mõnikord põsele, mõnikord laubale, mõnikord üle terve keha. Ma ei saa kuidagi nõustuda, et lapse suule musi andmises saaks olla midagi seksuaalset.

Alles hiljuti Idaga rongis sõites hakkas ta igavuse peletamiseks igasugu asju välja leiutama. Muuhulgas tegi ühe käe pöidla ja nimetissõrmega ringi ja hakkas teise käe nimetisõrmega sealt seest kala püüdma. Aeglasemalt ja kiiremini. “Issand, mida ta teeb, kust ta midagi sellist on õppinud?” mõtlesin ma hirmuga. Aga mida ta siis tegelikult tegi? Püüdis kala!

Õhtul Idale head ööd musi andes tuli mulle meelde üks ammune teema, mille kohta ma arvamust avaldada tahtsin. Kas lapsele tohib suule musi anda? Ma olen aru saanud, et see on selline teema, kus arvamused jälle mustaks või valgeks jagunevad.

Mina tahaksin öelda, et ei ole kõik must ja valge. Meie jaoks näiteks ei ole mitte midagi loomulikumat kui Idat musitada ja kallistada. Mõnikord anname me musi suule, mõnikord põsele, mõnikord laubale, mõnikord üle terve keha. Ma ei saa kuidagi nõustuda, et lapse suule musi andmises saaks olla midagi seksuaalset. Lapse musitamine ja kallistamine on hoolivuse ja armastuse näitamine. Ma olen veendumusel, et selline suhtumine aitab lapsel kasvada selliseks, et ka tema julgeb oma tundeid väljendada ning ei pea lähedust imelikuks või ebamugavaks. Kui mingis vanuses muutub see talle ebameeldivaks, küll me siis järele jätame. Ning musil ja musil on minu arvates väga suur vahe – lapse suule annab iga vanem teistmoodi musi, kui oma elukaaslasele. Kõik siin maailmas ei tiirle seksi ja seksuaalsuse ümber.  Asjad muutuvad ajas ning vastavalt olukorrale.

Võtke kasvõi imetamine. Mingi hetk on see nii emale kui lapsele kõige loomulikum tegevus, aga laps, keda on imetatud, ei jookse ju tänaval võõra inimese juurde ning ei hakka piima nõudma. Samuti eeldan ma, et keegi ei näe imetamises midagi seksuaalset. Ei ole ka suule musi andmine selles osas kuidagi teistmoodi. Meie, täiskasvanud, oleme rikutud mõttemaailmaga, lapse jaoks on asjad poole lihtsamad. Imetamine = söök, musi = hoolivus ja armastus.

Alles hiljuti Idaga rongis sõites hakkas ta igavuse peletamiseks igasugu asju välja leiutama. Muuhulgas tegi ühe käe pöidla ja nimetissõrmega ringi ja hakkas teise käe nimetisõrmega sealt seest kala püüdma. Aeglasemalt ja kiiremini. “Issand, mida ta teeb, kust ta midagi sellist on õppinud?” mõtlesin ma hirmuga. Aga mida ta siis tegelikult tegi? Püüdis kala! Täiesti loogiline. Vaid mina nägin selles liigutuses midagi muud, sest täiskasvanute maailm…

Teisi Eveliisi postitusi saad lugeda tema blogist: https://estonianwithabackpack.com/

Loe ka neid lugusid