Jaga:     
Pere ja Kodu

Kohutav kahene?! Sellel on põhjus!

Sa oled üle elanud beebiea ja õppinud selgeks, kuidas neid magama saada. Sa oled kuulnud, kuidas koolieelikute ja teismelistega toime tulla. Aga kuidas panna kaheaastane end kuulama? See on tõeline pähkel!

Arvatakse, et kahesed ei kuula, kuna nad on “kohutavad kahesed”. Tegelikkuses ei ole kahesed kohutavad – nende käitumisel on põhjus.

Emotsioon üle loogika

Teadlased on välja uurinud, et kaheaastasena teeb lapse aju läbi ühe elu suurima arengulise murrangu – nende aju loob selles eas 700 uut ühendust sekundis. Seda on palju! Seega, nende aju on tõeliselt hõivatud uute ühenduste loomisega ning nende loogika ei toimi nii, nagu sina seda sooviksid. Õigemini – loogika peaaegu puudub, nende aju töötab emotsioonidel.

Ja see ongi võti, kuidas oma kaheaastaseni jõuda!

Toome näite. Su kaheaastane palub võileiba ning sa ulatad talle selle. Ta võtab võileivast ampsu ning seejärel teatab, et ta ikkagi ei soovi seda. Võileib lendab dramaatiliselt põrandale. Mis saab edasi?

Harilikult küsiksid sa nüüd “Miks sa nii tegid?”, “Mis sellel võileival viga oli?” või “Mis juhtus?”, püüdes mõista, miks ta ühel hetkel soovis võileiba ja järgmisel enam mitte.

Ja siin tekivadki käärid sinu ja kaheaastase vahel. Sina ootad asjale loogilist selgitust ajal, mil tema käitub puhtalt emotsioonide ajel. Sest kaheaastasel puudub veel see loogika, mida sina tema käitumisele sooviksid. Ta teab ainult, et ta aju käskis selle võileiva maha visata.

Kaheaastase päevad on suuremas osas juhitud emotsioonidest. Ilma loogiliste selgitusteta. Ja see ongi põhjus, miks ta sind ei kuula ega sulle vasta. Oskamatus asju seletada paneb neid nutma või karjuma.

Ei küsimustele!

Siin on asjale lihtne lahendus. Ära küsi küsimusi! Kaheaastane ei oska neile küsimustele vastata. Ta ei tea, miks ta midagi teeb, veel vähem oskaks ta seda sõnadesse panna. Ta ei tea, miks ta nutab, ta ei tea, mis läks valesti. Proovi tema reaktsioonidele ja käitumismustritele vastata sel tasemel, kus ta just sel ajahetkel on. Ilma küsimusteta. Ilma loogikata.

Kui ta viskab võileiva põrandale ja teatab, et ta ei soovi seda, siis vasta talle muretult: “Ahnii. Selge, sa ei soovi seda võileiba.” Jää rahulikuks ja lihtsalt tunnista tema teguviisi, võta see teadmiseks. Ja seejärel oota. Vahel võib päris mitu minutit kuluda enne, kui juhtub midagi maagilist. Ta ei vaidle, ta ei nuta. Su kaheaastane töötab oma ajus juhtunut läbi. Ja väga võimalik, et pärast seda pausi tuleb ta ja võtab oma võileiva ning nõustub seda sööma.

Ilma põhjenduseta.

Loe ka neid lugusid