Jaga:     
Pere ja Kodu

Kuidas toituda raseduse ajal?

Arstide arvates võiks raseduse ajal juurde võtta kokku 9-14 kg ehk siis 300-400 g nädalas. Kuid on ka neid naisi, kelle kaal kasvab rasedusega 20-30 kg. Samuti neid, kes satuvad ärevusse juba esimeste kilode lisandudes, sest ei soovi kaotada oma ideaal figuuri.

Lapseootaja menüü peaks olema tasakaalustatud ja mitmekesine. Sobivaim valkude, rasvade ja süsivesikute suhe toidus on 1:1:4. Raseduse esimesel poolel peaks naine saama päevas 100-110 g valku, 75 g rasva ja 350 g süsivesikuid. Energiavajadus on siis 2400-2700 kcal.

Raseduse teisel poolel toitainete tarvidus mõnevõrra suureneb: valku on vaja 110-120 g, rasva 80-85 g ja süsivesikuid 400-500 g päevas. Energiavajadus on 2800-3000 kcal. Seega on teisel-kolmandal trimestril vajalik lisaenergia umbes 300 kcal päevas.

Vältida tasub ennekõike liialdamist süsivesikute ja rasvadega. Neid sisaldavad suurel hulgal kommid, koogid, saiakesed, hamburgerid, kartulikrõpsud, mahlad, mahlajoogid, nektarid, limonaadid jmt. Süües näiteks pool pakki komme, saab korraga palju kaloreid, rasvu ja süsivesikuid.

Vähem tasub süüa ka välismaised puuvilju, milles võib olla mürgiseid kemikaale ja mille kvaliteedikontroll on puudulik.

Liialdada ei tasu kohviga. Nii mõnelgi naisel kaob rasestudes üldse soov kohvi juua. Kui vererõhk on madal, mida esineb eriti raseduse algul, võib endale lubada ühe tassi kohvi hommikul. Juua võib ka viljakohvi. Vältida tuleks alkoholi ja tubaka tarvitamist, mis kahjustab loodet.

Paljusid naisi tabab rasedana suur isu mõne kindla toiduaine järele. Tavaliselt nõuab keha seda, mis on vajalik, ning erilisi isusid esineb rohkem kolmel esimesel raseduskuul. Mõnda aega võib neile ka järele anda, kuid siis tasub liialdamine lõpetada. Loode ei saa ju kasvada šokolaadikommide najal. Muu hulgas võib suur isu olla varjatud suhkruhaiguse tunnus.

TOITU LIHTSALT JA MITMEKÜLGSELT!

Kõige parem on traditsiooniline toit, mis on valmistatud kodumaistest toiduainetest. Menüüsse võiksid kuuluda pudrud, supid, hautised jmt.

* Süüa tasub kindlatel kellaaegadel, neli-viis korda päevas ja korraga vähe.

* Hommikusöök võiks moodustada 30% ja lõunasöök 40% päevasest toidust.

* Sobivaim õhtusöögiaeg on kella 19 paiku.

* Poole valkudest võiksid anda täisväärtuslikud loomsed valgud (neid ei sisalda viinerid, vorstid ja sardellid). Loomaliha, linnuliha, merekala ja pähklid on tähtsad valguallikad, lisaks saab neist rauda, magneesiumi ja tsinki.

* Vähemalt kord nädalas võiks süüa väherasvast kala, eelistatult hautatuna või keedetuna.

* Viiendik valkudest peaks tulema piimatoodetest: piimast, hapupiimast, keefirist, jogurtist, kohupiimast ja juustust.

* Vajalikke süsivesikuid annavad marjad, juur- ja puuviljad ning vähese suhkrusisaldusega mahlad.

* Iga päev olgu toidulaual täisteravili, rohelised ja kollased aedviljad ning puuviljad.

* Eelistada tasub täisteraleiba ja rafineerimata toiduaineid.

* Üks muna päevas annab häid loomseid valke.

* Päevane suhkrukogus ei tohiks ületada 40-45 g.

* Rasvad peaksid katma energiavajadusest umbes kolmandiku. Kuni 30% rasvadest peaksid moodustama taimsed õlid. Loomsetest rasvadest tasub eelistada võid ja searasva.

* Ülekaalu korral tuleb vähendada loomsete rasvade ja süsivesikute osa ning eelistada taimseid rasvu. Mõistlik on suurendada valkude osa toidus.

* Vedelikku kulub ööpäevas umbes 2 liitrit, sellest vaba vedelikku (piim, tee, vesi, supp) 1-1,2 liitrit.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid