Jaga:     
Blogid

TARTU SÜNNITUSMAJA on praegugi täiesti ülekoormatud: „Kui kõik Põlvast ja Valgast ka veel sinna voorivad, siis ma ei tea, mis saab.“

"Kui ma võrdlen sünnitusjärgset aega Põlvas ja Tartus, siis need kaks pole isegi mitte võrreldavad! Tartus olin stressis, arstidel oli alati kiire, täielik konveier. Põlvas olin aga kunn – kõik oli vaikne, arstidel oli aega mind kuulata ja isegi keset ööd tuldi mulle naeratades vastu."

Ma ei plaaninud sel teemal sõna võtta, sest mind jätab lõppkokkuvõttes pigem külmaks, kas see osakond suletakse või ei. Antud haiglas ma enam niikuinii sünnitada ei plaani, sest seal puudub epiduraali võimalus, mis minu sünnituste puhul on aga äärmiselt tähtsaks osutunud. Kui aga seal oleks koguaeg kohapeal anestesioloog, kes vajadusel epiduraali teeb, ei kahtleks ma sekunditki ja sünnitaks iga kell uuesti Põlvas.

Põlva teeb minu arvates Tartule silmad ette peaaegu kõiges!

Ma ei kahtle sealse personali professionaalsuses. Ainus asi, mis mind kolmanda lapsega sünnitusvalude alates sinna tormamast hoiab, ongi hirm, et kui tekib vajadus järjekordseks keisriks või tõesti ei hakka mul jälle avatus ilma epiduraalita tekkima. Siis tehakse mulle jälle üldnarkoosis keiser ja no see on tõesõna kõige viimane sünnitusviis, mille ma uuesti valiksin. Ainult ja AINULT sellepärast olen otsustanud oma järgnevad lapsed ilmale tuua Tartus.

Põlva teeb minu arvates Tartule silmad ette peaaegu kõiges. Alates arstide personaalsemast lähenemisest, sest neil pole 24/7 veel mitukümmend naist korraga sünnitamas, lõpetades rahulikuma ja vaiksema taastumise võimaldamisega. Põlvas võid 99% kindel olla, et saad peretoa (mis kusjuures on Tartu omast mitu korda odavam), Tartus võid pigem 99% kindel olla, et sa seda ei saa.

Pole võrreldavadki

Kui ma võrdlen sünnitusjärgset aega Põlvas ja Tartus, siis need kaks pole isegi mitte võrreldavad. Tartus olin ma stressis ja häiritud, sest pidevalt oli kuulda mingit kõrvalist müra, mul oli palatikaaslane, kelle kohalolu paratamatult häiris, ning arstidel oli alati kiire, täielik konveierilint – kiirelt sisse, võimalikult kiirelt välja. Põlvas olin aga kunn – kõik oli vaikne, arstidel oli aega mind kuulata ja isegi keset ööd tuldi mulle naeratades vastu, kui läksin valvetuppa neile rääkima, et lapsel on nibudes munad või näitasin neile verist mähet (mõlemad olid tingitud rinnapiimast saadavast hormoonist).

Seda postitust ajendas mind aga tegelikult tegema Marimelli postitusMinu arust on Leenu seda postitust tehes astunud samasse ämbrisse, kus minagi mitmeid kordi erinevatel teemadel ära käinud olen – ta kirjutas millestki, millest pole tal tegelikult väga aimugi. Tema arvamus on kujunenud vaid artiklite põhjal. Antud juhul on minu arust hoopis tema see Lammas, kes biiti ei hoomanud (sorri Leen, kõigest tsiteerisin sinu lauset!) ”Inimesed on vahest ikka jumala lambad. Ei hooma üldse biiti, miks midagi tehakse.” :D

Põlva sünnitusosakond tahetakse sulgeda, sest seal pole piisavalt sünnitajaid, mitte sellepärast, et sealne seltskond oleks ebapädev. Selle otsuse vastu võtjad vaatavad ainult (raha)numbreid ja ei süvene absoluutselt sellesse, mis toimub. Kui Põlva osakond suletakse, siis ma ausõna tahaksin näha kes sõidab 30km kaugusele Võrru ja kes sõidab 50km kaugusele Tartusse. Ma olen täiesti kindel, et enamus hakkavad Tartusse sõitma. Aga point on ju selles, et Tartu on juba praegu täiesti ülekoormatud ja kui kõik need sünnitajad hakkavad veel Põlvast ja ka Valgast Tartusse voorima, siis ma ausõna ei tea mis saab.

Postitust saad edasi lugeda Lipsukese blogist: lipsuke.com

Loe ka neid lugusid