Jaga:     
Blogid

"Kuidas te jaksate, kolme ja enam lapsega emmed!?"

Kuidas te jõuate tegeleda suuremate lastega, väiksematega, koristada, süüa teha, pesu pesta ja veel enda eest hoolitseda? Vaatasin hommikul peeglisse - võiksin vabalt endale vanuseks pakkuda 45!

Ma vaatan iga päeva enda ümber kodus ringi ja mõtlen, et mina küll jälle koristama ei hakka. Ma korjan prügi, mänguasju, riideid, patju ja muud kokku nii 10-15 korda päevas.

Rääkimata sellest, et Kevin ronib sahtlitesse, diivanitele, laudadele, viskab asju sealt välja/maha ja nii ma lähen uuele ringile, et jälle koristada. Stefan loobib igale poole pabereid, mida ta igapäevaselt “hävitab” (suur grafomaan ja joonistusmeister) meeletutes kogustes. Meil paberi prügikott ääreni täis kolme päevaga! Ma isegi ei mäleta, kuna ma viimati pesu pesin, musta pesu korv samuti ääreni täis ja Marko vaatab ka juba viltu, sest kui tööle minek on, ta tuhnib oma sahtlites ja ei leia puhtaid sokke. Ja siis ma mõtlen, et kuidas?

Närviline ka veel

Kuidas nad jõuavad tegeleda suuremate lastega, väiksega, koristada, süüa teha, pesu pesta ja veel enda järel hoolitseda? Ma täna hommikul vaatasin peeglisse ja ma võiksin vabalt endale vanuseks pakkuda 45. Kortsus, mustade silmadeümbrustega, koledates ja plekkistes riietes mutt. Öak. Kuidas Marko veel minema ei jookse, aru ma ei saa.

Vähe sellest, et kodu on pahupidi, siis olen ise ka närviline, tihtipeale mõtlen, et tahaks kuskile paariks päevaks põgeneda. Ma nii hea meelega läheks praegu Marko asemele tööle … See kodune toimetamine arvuti taga on nii võimatu lihtsalt, ma ei jõua mitte midagi päeval teha. Ja õhtul, kui lapsed magama jäävad, ainuke milleks võimeline olen – samuti unne vajuda.

Tahaks põgeneda

Ma tean, et ma halan palju (see blogi ongi selle eesmärgiga tehtud, et saaks halata). Aga praegu see stressitase aina kasvab. Minu meelest, ükski ema ei peaks tundma, et ta tahaks kodust ära põgeneda. Seepärast tunnengi, et see olukord pole päris okei.

Mõned päevad, kui Marko kodus on, tunnen et ta hakkab vaikselt aru saama, kuidas mu päevad mööduvad ja õhtuti tavapäraste tööde asemel tegeleme hoopis teleka ees vegeteerimisega. Kuigi jah, mina siiski püüan ikka õhtul tööd teha, sest viimasel ajal on mul seda kuidagi kõvasti rohkem kui Markol, just seda administratiivtööd, kodulehega või paberimajandusega seotud.

Kõik, ma luban, et see on viimane halamine ses kuus, aitab küll.

Teisi Eesti venelase postitusi saad lugeda siit: eestivenelane.wordpress.com

Loe ka neid lugusid