Jaga:     
Uudised

UUS "PERE JA KODU": Inga Lunge kärgpere, Saara Kadaku murdumis- ja õnnehetked, Xenia Joosti kindel seljatagune Jürgen

Värskes ajakirjas "Pere ja Kodu" saad lugeda, kas laste saamine on kirss suhteõnne tordil või vastupidi? Emadest, kes jätsid lapsed isa juurde elama, pikast teekonnast beebiootuseni, elu segavast ärevusest ning autoõnnetuse läbi teinud emad soovitavad: vali turvatool eriti hoolikalt!  

Inga Lunge ja tema kärgpere. “Ja siis veel küsitakse, kuidas ma nii kiirelt alla võtsin!” purskab näitlejanna Inga Lunge naerma, kui meenutab tütre sünni järgset kriisi – kolmekuulist magamatust. Nüüd suudab ta selle üle juba naerda, tollal oli asi naljast kaugel.

Üks viga ja sa võid kaotada kõik! “Väiksemale lapsele ei meeldinud autosõit kohe üldse – kui ta ei maganud, siis nuttis. Nii ka tol korral. Jäime korraks seisma, et last rahustada, ja kui uuesti liikuma hakkasime, see juhtuski. Sõitsin peateel sõitvale autole ette...” Kas hea turvavarustus päästab?

 "Ma lihtsalt tahan lastega palju koos olla, naudin isaduse iga hetke,” ütleb ta otsekui vabandades – moe­kunstnik Xenia Joosti abikaasa Jürgen.

Lapse sünd toob partnerid teineteisele lähemale, laps on kirss suhteõnne tordil! Hmm – tegelikult on tegu laialt levinud müüdiga. Reaalsus kipub olema risti vastupidine.

“Isegi mu oma ema heitis mulle ette, mis inimene ma ometi olen, et jätan lapsed ja lähen teise riiki rikkust otsima,” pihib kolme lapse ema, kes olude sunnil ja laste heaolu nimel tegi dramaatilise otsuse: isa juures on neil parem.

"Miks ta just nüüd haigeks pidi jääma!” Juba selsamal varahommikusel hetkel häbenes ema oma mõtetki. Egas tütreke süüdi olnud, et kuri viirus teda voodisse surus. Aga kes temaga koju jääb, kui vanematel on edasilükkamatu tööülesanne käsil?

“Muretsesin ja kartsin laste pärast peaaegu kogu aeg. Ärevust toitis magamatus ja tükkhaaval hakkas see mind murdma.” Kahe väikelapse ema kirjeldab, kuidas ärevusest sai hirmutav igapäev ja mil moel ta sellest lõpuks pääses.

Saara Kadaku kolumn. "Pärast ööd, kui beebil polnud magamiseks tuju ja ma hommiku hakul soojal vannitoapõrandal jõuetusest nutta kõõksusin. Pärast järjekordset päeva, kui me Märdiga ainult nokkisime ja õiendasime teineteise kallal ja mul polnud füüsilist jaksu lapsega tegeleda, vaid suutsin ainult põrandal lebada ja talle mänguasju ette visata. Pärast kõike seda mõtlesin, et ei-ei, on vaja väikest restarti!" 

Merle Liivaku kolumn. “Tule mulle koduvarjuks, kui tahad näha, mis elu ma elan.” Nii armastab mu elukaaslane Hannes öelda, kui kellelgi jääb mõistmatuks, miks ta ei saa õhtul kell seitse telefoni teel üht nõupidamist maha pidada.

Mihkel Raua kolumn. "Eks meil kõigil ole varasest east pärit veidrusi, ka minul."

Elis Aunaste. Mis vahet on kasvamisel marsruutidel­ ­­Tartu–Tallinn ning Zürich–Riia–Tallinn?Kui Suvi, see minu noorem, viieseks hakkas saama, jagasin oma egoistlikult kõrgeid ootusi ka temaga: “Varsti oled sa viiene. Viiene! Kas sa tead, mida see tähendab?” Pesamuna rõõmsast pilgust aimdus rida uusi hüvesid: kingid, laste­šampus, õhupallid, ponid... “Viieaastaseks saamine tähendab, et siis te saate astuda vupsti lennukile ja oletegi Eestis!” hüüatasin mina. “Isegi siis, kui ma parasjagu kaasa tulla ei saa. Ka-he-ke-si.”

Keskmiselt tabab kergem või raskem nohurünnak täiskasvanuid 2–4 korral, värskeid lasteaiapõnne isegi kuni 12 korral talve jooksul! Kas sellest on pääsetee?

Laps on juba ammu mähkmeeast väljas, aga öösiti vahetad ikka veel märgi linu? Artikli autor kirjutab tihti tabuteemaks olevast laste öisest allapissimisest, toetudes nii enda kui ka sama murega hädas olnud ema kogemusele.

Mõni laps imeb turvatunde saamiseks sõrme, teine nässerdab kaisutekki või -karu, kolmas haarab kaissu ema lõhnaga särgi. Millal võiks last neist kentsakatest kommetest võõrutada?

Paljud paarid kogevad millalgi tunnet, et aeg on küps lapse saamiseks. Kuid alati ei kulge see teekond nii sujuvalt, kui plaanitud. Millised võimalused jäävad neile, kel loomulikul teel lapsi saada ei õnnestu?

“Kui hea toit ja kodus kokkamine on sinu normaalsus, siis on see midagi normaalset ka su lapsele. Ükspäev tuleb ta selle juurde tagasi, isegi kui kuskil ringiga ära käib,” usub kokaraamatute autor, ettevõtja ja ema Anni Arro.

Egle Eller-Nabi ja Heiki Nabi sportlik pere sai südasuvel pere­lisa. Peagi kooli minev Renata täidab aga uhkelt suure õe rolli.

“Miks te lugemist ja kirjutamist rohkem ei õpeta?”, “Laske lapsel ometi mängida!” Vanemate vastakate soovidega tuleb lasteaiaõpetajatel toime tulla iga päev. Kas lasteaed on siis rohkem mängimise või pigem õppimise koht?

Uuringud viitavad lugemisraskusele kui kõige levinumale õppimisega seotud probleemile. Eesti pedagoogide arvates esineb koguni 15–25% algklassilastel lugemisega raskusi.

Lapsevanemad teavad, kui kallis lõbu on koolivaheajal reisimine. Samas tuleks ju talvelgi puhata ja päikesevitamiini koguda. Kuidas siis lahendada olukord nii, et reisimine ei segaks õppetööd?

Elu saareriigis, mida hällitab igast küljest Vahemeri, on mõnus ja lihtne. Omapärases maanurgas, mis asub Vahemeres Sitsiilia ja Tuneesia vahel, elavad Ingrid Eomois (43), tema maltalasest kaasa Paul Musú (58) ning nende nelja ja poole aastane poeg Paul Charles Musú Eomois. Ingrid kolis Maltale kaheksateist aastat tagasi. 

Võib tunduda, et kord pooleli jäänud kooliteed on raske jätkata. Tegelikult on see tehtav, kui jagub pealehakkamist ning pere õppurit toetab.

Loe mugavalt digikodust 

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid