Jaga:     
Pere ja Kodu

ÕPETLIK: Seda ema reaktsiooni poja vihapurskele pead sa nägema! (2)

See võttis mind hingetuks. Mu poeg tormas vannituppa, pettunud, vihane, kõigest kõrini, vaid tema jaoks arusaadavatel põhjustel. Ja kui ta otsustas vannitoa ukse PAUGUGA kinni lüüa, põhjustas see raske peegli maha katki kukkumise.

Järele jäi miljon KATKIST tükki, mis pärastlõunast valgust peegeldasid.Nii nägi välja minu koridor eelmisel kolmapäeval. Katki. Terav. Ohtlik. See oli minu koridor. See oli minu poeg, kes seda tegi.

Mõnikord, üsna tihti tegelikult, asjad lähevad katki – pöördumatult. Ja see võtab sind hingetuks… koheselt. Ma olin tasa. Jõllitasin üksisilmi tehtud kahju ja hingasin sügavalt. Laske koer välja, et ta oma käppadele haiget ei teeks, pange kass keldrisse samadel põhjustel.

Kõndisin taha aeda ja tundsin, kuidas soojad pisarad mööda mu põski alla voolasid. On hämmastav, kui üksikuna sa ennast sellistel hetkedel tunned, olles ise üksikvanem. Ma mõistsin, kui hirmunult ja pettunult ma ennast tundsin. Kas see tõesti juhtus? See oli reaalne olukord. 

Ja kui ma seisin seal ja püüdsin aru saada, kas see viitab tema kujunemisjärgus olevale iseloomule, kuulsin ma tema nuttu läbi vannitoa akna. Tema hing on haiget saanud. See polnud see, mida ka tema oleks ette näinud, et juhtub. Tere, Viha – ma ei mäleta, et ma oleksin sind enda koju kutsunud.

Õudne. Hirmunud. Häbistatud. Mures. Ehmunud. Hinga sügavalt sisse, #Emakaru. Sügav hingetõmme. See võike, habras hing vajab sind just nüüd. Ta vajab sinu parimat. Sinu suurimat kaastunnet. Sinu kõige õrnemat ja kindlamat ema armastust ja kindlustunnet. Rohkem sügavaid hingetõmbeid. Mine ema. Mine. Mine nüüd. Mine ava välisuks, proovi kikivarvul peeglikildudest läbi kõndida, kuule teda kuulmas sinu tulekust, vaata vannitoa ukse avanemist, näe nägu, mida sa armastad üle kõige selles maailmas, mis on nüüd punane, mures ja pisaratest märg. Tema hääl on järsku nii vaikne: “Ema, ma ei tee seda enam kunagi, mul on nii kahju.” Rohkem pisaraid. Rohkem nuttu. Selline ebakindlus tema armsas näos.

Mine ema. Mine tema juurde. Mine nüüd. Tõmba ta enda sülle. Jah, ka sina nutad. Kurat, see oli suur üleelamine. Hoia teda kõvasti enda vastas. Vaata, kuidas ta tõmbub sinu süles kerra. Vaata, kui ablas ta on armastuse järgi, mida vaid sina pakkuda saad. Olla kindlas kohas. Vaata, kui väike ta alles on.

Ma armastan sind. Sa oled ohutus kohas. Ma olen siinsamas. Kõige hullem hetk on möödas. Ma olen siin. Ma armastan sind. 

Räägi talle vihast. Räägi talle nüüd. Viha on väga võimas emotsioon. Sul on õigus olla vihane. Viha põleb kuuma leegina. See võib puhastada. See võib hävitada. Ta noogutab. Ta tunneb seda. Ta on vihaga kohtunud.

On olemas paremaid mooduseid, kuidas oma suurte emotsioonidega toime tulla. Me töötame selle nimel koos… homme. Ma olen siin selleks, et sind aidata. Sa oled väljaspool ohtu. Sa ei ole iial üksi oma vihaga. Sa ei ole kunagi üksi oma hirmudega. Ma olen siin. Me oleme siin koos. Nüüd me koristame koos.

Ja me koristasime ära katkised killud. Pühkisime ja imesime tolmuimejaga. See oli vaikne töö. See oli täpistöö. See oli mõtteid täis töö.

Mõnikord asjad lähevad katki. Mõnikord lõhume me neid ise. Oluline ei ole see, kuidas või miks me lõhume. Vaid see, kuidas me otsustame sellele reageerida. Kas see tapab meid? Kas see viskab meid süüdistuste jadasse ja sellele järgneb karistus?

VÕI

Kas see aitab meil meelde tuletada, kuidas armastada südamest. Kas see juhatab meid kaastundeni ja armastuseni? Jah, armastuseni. Mine nüüd. Mine õpeta oma lapsele armasust. Näita seda. Ela selle nimel.

2 kommentaari

N
Norija  /   07:41, 29. jaan 2018
Pealkirjas on koma täiesti ülearune.
T
ttrtr  /   20:40, 29. jaan 2018
löö selline tüüp majast välja siis las näeb mis elu on

Loe ka neid lugusid