Jaga:     
Pere | Vanemate suhtlemine

MINNA LAHKU VÕI MITTE: „Võttis ikka pikalt aega, enne kui sain üle hirmust meeste ees.“

“Kui olin juba päris ummikus, palusin mõttes, et näeksin märki, mis aitaks mõista: kas hoida suhet koos ja töötada selle kallal või peab igaüks oma teed minema? Selle märgi ma järgmisel hommikul kohe peale ärkamist ka sain,” kirjeldab Natalja (32) ajakirjas Pere ja Kodu.

Natalja (32) otsustas neli aastat tagasi teha elus kannapöörde. Suhe elukaaslase ja lapse isaga hakkas allamäge veerema juba raseduse ajal. Peale pikka kaalumist otsustas ta mehega suhte lõpetada, kui poeg (4) oli vaid neljakuune. “Sisemisi kõhklusi oli väga palju, sest ma polnud kunagi arvanud, et minust võiks saada üksikema,” tunnistab Natalja.

“Iga suhet ei saagi koos hoida, kuigi sisemine soov selleks võib suur olla,” ütleb naine, lisades, et koos käidi ka pereteraapias. “Meie suhtemuster ei toiminud ja mulle andis jõudu teadmine, et mu varasemad suhted olid palju rohkem sarnanenud selle suhtemudeliga, millesse ma usun.” Natalja soovis, et poeg kasvaks üles hästi toimivas peres, kus ta näeb armastust, hoolt ja teineteise­mõistmist, mitte pidevat tülitsemist. 

“Kõik saab alguse enesearmastusest. Tähtis on mõista, mis elu sa elada tahad, mis sind õnnelikuks teeb. Pole vaja mõelda, mis on hea kellelegi teisele või mida ümberseisjad arvavad,” julgustab Natalja igaüht ise vastutust võtma. “Kui sa tunned, et elust on midagi puudu või kui hetkel peetav amet pole päris õige, siis vaata sügavale enda sisse ja ole väga aus: mis on see, mida sa ise saad praegu teha, et liikuda lähemale oma unistusele? Kui visualiseerid oma unistuste elu ja kasvatad eneseusku, hakkavad juhtuma imed!”  

Kas proovida edasi või pöörata elus uus lehekülg? Loe värskest numbrist.  

Toimetas Kerttu Jänese

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid