Jaga:     
Blogid

„Väikse Oliveri kirjaga lõhkes üks suur mull!“

Kui keegi kirjutab mitte iseenda nime alt, vaid oma alaealise väikelapse nime alt, kes ise maailma veel absoluutselt ei adu, siis see on lapse ära kasutamine ning seda saab teha vaid aferist, õnnekütt.

Kui keegi teeb üleskutse “Palun annetage mulle maja ehituseks raha, sest ma olen üksikema ja mul jääb endal lihtsalt 30 tonni puudu”, siis mulle tundub, et minusse see ei puutu ja kui keegi tahabki sellise põhjuse peale annetada, siis jumala eest. Mina kade ei ole. Aga kui keegi kirjutab sarnase kirja, aga mitte iseenda nime alt, vaid oma alaealise väikelapse nime alt, kes ise maailma veel absoluutselt ei adu, siis see on lapse ära kasutamine ning seda saab teha vaid aferist, õnnekütt.

Oleks Oliver ise ilma igasuguse abita kirjutanud vigases kirjas (eeldan, et ta ei oska veel kirjutada, sest tegu pole ju mingi lapsgeeniusega vaid lihtsalt väikse poisiga, kellele meeldib esineda) paarilauselise üleskutse, umbes et:

TEATAANNE! PALUN AITAKE MUL EMA JAOKS RAHA KOKUDA ET TA SAAKS LÕPUKS OMA UNISTUSTE MAIA. TA ON PARIM EMME JA SOVIN TETA AIATATA! TEIE OLIVER.

Siis oleks kõik heldinult hirvesilmadega seda kirja lugenud ja ohanud: “Issand, kui nunnu poiss!” Muidugi oleks omaette küsimus, kuidas selline tekst kuhugi sotsiaalmeediasse üldse üles saaks, sest laps vist ise ei halda neid lehekülgi veel, aga see on juba teine teema.

Tõsi, aferistisüüdistus on päris otsekohene. Aga olles lugenud ka seda pöördumist, ei tunne ma mingit süümepiina oma väljaütlemises ja arvamuses. Asi ei ole kerjamises, asi on selles, et üks suur mull ootamatult lõhkes. See mull, kus suur osa jälle arvas, et inimesed on (oma fassaadi taga) ikka nii õilsad ja ilusad ja head.

Mul ei ole annetuste (raha) kogumise ehk rahvakeeli kerjamise vastu mitte midagi. Seni, kui nö kerjatakse ausal teel ja sellega ei kahjustata ega kasutata ära kedagi teist.

Kui ma näen tänaval tavalist kerjust, kes istub maas, müts ees ja ootab, et keegi sinna mündi viskaks, siis okei – põhimõtteliselt las ta olla. Kui ta aga maskeerib endal käed ja jalad kipsi ning üritab sellega tekitada inimestes suuremat kahjutunnet, siis see ei ole aus mäng.

Kui keegi teeb korjanduse oma vähihaige lapse või ema aitamiseks, pole mul vähimatki halba selle kohta öelda. Kui see laps või ema aga tegelikult ei ole vähihaige, siis on see korjandus alatu pettus.

Teisi Ebapärlikarbi blogipostitusi saad lugeda SIIT

Loe ka neid lugusid