2
fotot
Jaga:     
Blogid

5 kuud pärast sünnitust: rinnad on kaotanud igasuguse vormi

Sageli räägitakse sellest, kui kaua läheb äsja sünnitanud naisel aega, et oma rasedusjärgne keha tagasi saada. Mõni saavutab selle kiiremini, mõni mitte.

Mina julgen ennast liigitada nende kiiresti taastunute hulka, kuigi eks ka mul on  jäänud märgid sellest, et ma olen olnud rase/sünnitanud ja on ka asju, mis mind häirivad, olgugi et ma pean tänulik olema, et mul tõesti on see taastumine väga hästi läinud. Tegelikult pole ju viriseda millegi üle, aga noh, tüüpiline, alati leiab midagi mille üle viriseda.

Eks ma juba rasedana põdesin, et huvitav milliseks mu keha peale seda muutub ja tihtilugu mõtlesin nii üle, et igasugused hirmumõtted käisid peast läbi. Minu eelis kiireks taastumiseks on kindlasti noor vanus ning geenid. Praegu, viis kuud hiljem olen ma saanud pidevalt kommentaare, et "issand, kui kõhnaks sa jäänud oled", "kas sa päriselt ka sünnitasid alles?". Jah, seda kõike on ju tegelikult tore kuulda, aga ikka leian enda juures vigu, olgugi et teised seda üldse ei märka.

Enne rasedust kaalusin ma 50 kilo. 1 kuu peale rasedust kaalusin juba 1 kilo vähem ehk 49 kilo. Nüüd, 5 kuud hiljem kaalun ma algkaalust 3,5 kilo vähem ehk 46,5 kilo. Ma isegi ei mäleta millal ma nii vähe kaalusin. Ma olen mitu head aastat kogu aeg 50 kilo kaalunud, nii et ilmselt see 46 kilo oli kauges minevikus. 

Iseenesest number on ju ilus, aga kui sa kõige selle kõrval oled kaotanud kogu vormi ja lihased, siis välja ei näe see küll väga ilus. Nüüd ma siis olen selline kiitsakas, kondid igaltpoolt väljas.

Ah, tegelikult, mida ma hädaldan?

Mul on jubedalt vedanud, et ma pole ülekaaluliseks jäänud. Aga egas selle vastu pole muud, kui trenn, trenn ja trenn. Tegelikult me juba Lindaga leppisime kokku, et hakkame jõukas käima. Ma üksi ei viitsiks käia, aga sõbrannaga küll. Nii et, loodetavasti saan selle mure lahendatud.

Seoses selle madala kaaluga on tekkinud mul probleem ka riiete leidmisega. Ma olen pikalt otsinud endale talveks parkat, aga tulutult. Nüüd paar päeva tagasi taaskord kuskil poes parkasid proovides sain aru, et ma ei saagi endale täiskasvanute osakonnast jopet valida, sest ka kõige väiksem suurus oli mulle suur.

Lasteosakonna joped on parajad, aga varrukad on lühikesed. Seega tellisin ma endale lihtsalt Hiinast jope, sest seal ju ka pisikesed inimesed. Ehk, pole üldse tore olla nii vormitu, kondine ja peenike.

Teiseks. Vahet pole, kui kõhna sa oled, see üüratu raseda kõht jätab ju ikka oma jälje. Kõhul olev nahk on selline lötu ja pehme, aga eks seda saab ka ainult trenniga parandada. Kõhuga vedas küll ja pääsesin ilma ühegi venitusarmita, kuid paar venitusarmi jäi rinna all ning paar triipu kintsule, aga nende pärast ei põe ma üldse. Neid pole väga nähagi. 

Kolmandaks. Minu rinnad on totaalselt muutunud. Olgugi, et ma ei saanud just kaua imetada, tegi nii rasedus, kui imetamine nendega oma töö. Ma olen olnud selline tavaline B ja harva C korv ning mu rinnad hoidsid ilusti vormi. Peale imetamise lõpetamist hakkasin märkama, et kõik rinnahoidjad on nii suured, et ma võiksin sinna sisse veel paari rindu panna. Ei läinud kaua, kui ma ka reaalselt hakkasin märkama, et need on kaotanud täiesti oma vormi. Nüüd ma siis olen, A korv ja vormist väljas rindadega. See kõik on lihtsalt nii harjumatu. Kurb on neid vaadata ja natuke ebakindel tunne on peale, aga noh, midagi ma pidin ju Priidiku nimel andma ja las need rinnad olla, mul on Priidik.

Tegelikult selle kõige keskel on oluline ennast hoida liikuvana, üritada teha trenni, et saavutada tagasi mingi vorm. Oluline on ka tervislik toitumine. Kuigi, jah, tervislik toitumine. Minu viis kuud lapse kõrvalt pole küll eriti tervislik olnud. Tihti avastan ennast kiirmakarone või friikaid söömas, sest see on kõige kiirem toit mida ma endale lõuna ajal valmistada saan.

Igatahes naised, ärme põe nii palju. Me oleme selle nimel saanud endale ühe väikse imelise inimese ja ma usun, et iga triip, lössis rinnad ja ülekilod on seda väärt. Muidugi me tahame ikka ennast enda kehas hästi ja ilusana tunda, aga olgem ausad, meil kõigil on võimalus seda parandada. Astugem ainult mugavustsoonist välja ja näeme natuke vaeva, see tasub ära. 

Peace!

Värskete blogipostitustega saad ennast kursis hoida Bettyka blogis SIIN 
Instagramis leiad ta siit: betttyka

Loe ka neid lugusid