Jaga:     
Uudised

TÄNA ÕHTUL: NEXUS TULEB KOKKU! Helen Randmets: „Sõbrannad kutsuvad mind elukutseliseks emaks.“

Juba täna teeb Eesti Muusikaauhindade galal comebacki menubänd Nexus. "Elukutseline ema!" kutsuvad aga sõbrannad naljatamisi Helen Randmetsa (31). Ta on vahepeal saanud kolm poega! 

Särav, hea jumega ja suurepärases vormis. Ühte „elukutselist“ ema ei kujutaks just päris nii ette, eksole? Kus on siis väsimusmärgid magamata öödest ja poistekamba - Marlon Frei (5) ja Roben Thori (7), Joren Rei (7k) tekitatud rõõmsast kaosest?

Tagantjärgi saab Helen aru, et kaks järjestikust last kurnasid organismi päris korralikult. Esimest poega imetas ta 10 kuud, teist aasta ja 3 kuud. „Kui Marlon lähenes aastale, hakkasid mul metsikud peavalud, keha jäi nõrgaks, olin pidevalt haige. Läksin Hiina meditsiini õpetaja Rene Bürklandi juurde, kes ütles, et ma olen ju täiesti tühi. Mõtlesin, et kukun sealsamas kokku ja hakkan nutma – sain sellest ise ka aru, kui tühi ma olen, aga et keegi selle välja ütles... Lõpetasin imetamise ja sain hakata ennast turgutama. Seni oli Marlon öösel iga kolme tunni tagant ärganud. Naise keha pidi taastuma sünnitusest kolm aastat, lugesin kuskilt. Kaks last järjest oli mul kuidagi peas kinni, aga kolmandat järjest küll enam mitte. Nüüd jõudsin end vahepeal kolmndaks lapseks välja puhata!“

Vanemad abiks

Kõrvaltänavas elab ka Reigo ema ja Heleni emagi neile väga lähedal. Mõlemal on küll kodused, aga neil on tänapäeva nooruslikele vanaemadele iseloomulikult palju hobisid. „Nendest on väga palju abi olnud,“ on Helen tänulik. „Oleme saanud palju vabu hetki. Seda on vaja nii meile kui lastele ja see mõjub kõigile positiivselt. Pärast seda on tunne, et ma jaksan ja suudan jälle. Eriti, kui minna paariks ööks ära, annab see energiat ja mõtterahu, olgugi, et igatsed samal ajal lapsi ja mõtled, mis nad teevad.“

Esimesed kaks aastat suhtlesid poisid omavahel vähem, ühiseid mänge oli keerulisem leida, sest väiksem kippus ikka lõhkuma. „Nüüd on see õnnis hetk käes, mida sai oodatud – neil on koos tore mängida, nad mõistavad üksteist ja neil on ühised naljad. Eks nad nüüd ka vaidlevad, aga positiivset on rohkem.“

Kolm kuningapoega

Teise rasedusega tundis Helen end teistmoodi ja oli täiesti kindel, et saab tütre. Tuli aga poiss. Ja poiss tuli kolmaski kord. Kolm kuningapoega! „Eks ma siis saan ainukeseks kuningannaks jääda,” muigab naine. Patsid jäävad seega punumata. „Kusjuures patse punuda ma ei oska, sellepärast ma ei saagi äkki tüdrukut? Aga tüdrukute riided mulle küll meeldivad!” arutab Helen huumoriga. 

Kas neljas laps tuleb ka, oleks ju jälle uus võimalus tüdrukut püüda? „Neli last tundub mulle praegu võõras mõte, aga ma ei ütle ka seda, et pood on kinni. Iseenesest vanuse poolest ju jõuaks. Aga siis on terve elukorraldus vaja ümber mängida. Me ei mahu enam autossegi. Ja kes meid siis enam külla kutsub? Kuigi ega vist kolmegagi juba ei taheta,” naeratab Helen muretult.

Abikaasa oli sünnitustel kaasas. „Olen selle poolt, et viime asja ikka koos lõpule ka, üksi ma küll sünnitama ei lähe. Selles suhtes olen õrnake,“ ütleb ta. Esimese lapse beebipõlves oli abikaasa palju komandeeringus. Teisega aga vahetas töökohta ja enam nii palju lähetustel ei käinud. „See on psühholoogiliselt suur tugi, kui ta on kuskil lähedal olemas ja tuleb õhtul koju,“ tunnistab Helen.

Loe UUEST ajakirjast BEEBI, kes veel tänavu lapse said!

Loe ka neid lugusid