Jaga:     
Lapseootel

Liina Raud: „Teine rasedus teeb rahulikuks, kolmas mööduks nii muuseas.“

“Esimese beebiootusega kaasnesid igasugused muretsemised ja numbrite jälgimised. Teine rasedus teeb juba nii rahulikuks, et kolmas mööduks täiesti tähelepanuta,” arvab Liina Raud.

“Aga võib-olla ka vastupidi, oleneb, mitu aastat viimasest korrast möödas on.” Liina jagab oma kogemusi rasedustest rasedamarkmik.ee blogis. Ta elab abikaasa Mihkliga hetkel Ameerikas, nautides sealset meelelahutuse valikurohkust ja rõõmsameelsemat ühiskonda. Liina ise on täielikult Ameerikast vaimustuses, oma oleku poolest sobib sinna ideaalselt. Ka lapsed, eriti just Mirjam, naudib seal mandril elamist väga.

Mõlemad rasedused olid Liinal rahulikud ja mõnusad, ilma suuremate vaevuste ja probleemideta, nii et otseselt ta midagi teistmoodi kolmandat korda rasedaks jäädes teha ei oskaks. Kui ehk seda, et Liina tunnistab, et püüdis hirmsasti  raseduse ajal ka märkmeid teha ja päevikut pidada, siis aeg muudkui lendas ja nii jäid paljud mõtted kirja panemata. “Oleksin muidugi tahtnud rohkem kirjutada ja kui Mirjam kunagi lapseootele jääb, oleks tal väga vahva teada, kuidas minul teda kandes,” ütleb ta.

Esiklapse ootuse ajal muudkui sõi-sõi-sõi. “Ja sõingi ennast päris suureks! Viimane kuu möödus titaga rääkimise tähe all. Meile meeldis nii, et abikaasa suhtles kõhus oleva tütrega läbi minu varvaste. Kutsusime teda ikka juba kiiremini välja tulema, et mul kergem hakkaks,” räägib Liina.

Kõige ilusam on olnud lapse nimedele mõtlemine ja sünniks valmistumine. “Ilusaid nimesid on nii palju! Ma olen aga seda usku, et lapsed justkui valivad endale ise nime. Ehk meie laste puhul on toimunud täpselt see, et laps saab endale selle nime, kelle nägu ta sündides on,” jagab ta naeratades.

Liina ütleb, et kuigi mõlemad rasedused on olnud väga sarnased, siis on ta ise olnud täiesti erinev. “Esimese beebiootusega kaasnesid igasugused muretsemised ja numbrite jälgimised – kui palju juurde võtan, kuidas muutub vererõhk, kui kõrge on pulss ja kas beebi ikka tunni jooksul piisavalt liigutab. Teine tita tuli aga juba hoopis loomulikuma elu käigus. Kõht kasvas, rinnad ka, seega oligi kõik hästi. Ei mingeid esimese raseduse muresid,” räägib ta.

 Kõige naljakam seik oli teise raseduse alguses. Liina ootas nii väga tüdrukut, soovis kogu südamest Mirjamile õde. Aga kui ta läks korralisse ultrahelisse, mille käigus ka sugu oli võimalik teada saada, siis poisslapse uudist kuuldes ei osanudki ta ühtegi sõna öelda. “Aaa siis…” oli kõik, mis tal sel hetkel suust välja tuli. “Täna olen ma aga väga õnnelik, et saan kogeda kahte erinevat kogemust. Joosep on eriliselt armas ja mul on tõesti hea meel, et Mirjamil on vend!”

Loe ka neid lugusid