Jaga:     
Uudised

NELJAKÜMNESELT EMAKS: „Selles vanuses last saada on ülimalt tore!“

"Sõbrannad imestasid, kuidas ma viitsin kõike uuesti otsast peale läbi teha – nüüd, kui esimesed lapsed juba nii suured on. Et kas poleks nüüd aeg endale elama hakata? “Ei, ei ole,” muigab Diana (40).

“Armastan oma lapsi ja olen loodud emaks!” Ta leiab, et vastupidi – pesamunaga öösiti üleval olla ja tema krutskeid taluda pole sugugi nii suur probleem, kui oli nooruses. “Tean, et see aeg möödub väga kiiresti. Pahandanud olen Brittely peale vaid mõne korra, närvikava on mul vist nüüd teistsugune. Ja last ei sünnitanud ma ju selleks, et oleks hästi hea laps, vaid ikka teistel eesmärkidel. Tahtsin armastada, hoolida ja nautida tema beebiaega. Ja lasta lapsel olla see, kes ta on! Noorena olin närvilisem ja kiirustasin ise kooli ja tööle, peaasi, et saaks kodust välja vahel. Hetkel tahan pühenduda lapsele 200 protsenti. Selles vanuses last saada ongi sellepärast ülim, et mõttemaailm ja elunägemine on hoopis teine kui paarkümmend aastat tagasi.”

Diana (40) on Brenti (19), Brenda (17) ja pooleteiseaastase Brittely ema. Seda, et ta tahab saada kolme last, teadis naine juba tüdrukuna, sest oli ise peres ainus laps. Kui esimesed kaks last tulid siis, kui ise tulla tahtsid, siis pesamuna oli vägagi planeeritud. “Mul oli uus elu, uus mees ja ootasime ühist last väga. Pesamuna lasi end aga oodata kaks aastat. Närveldamist oli palju ja hakkasin juba mõtlema, et ehk tõesti ei õnnestugi enam, sest vanus ka juba selline...”

Suurele triibupüüdmisele vastu­kaaluks kulges aga rasedus väga kenasti. “See rasedus oli teistsugune kui eelmised – ootus, põnevus, kartus ja õnn, kõiki tundeid kogesin samal ajal. Püüdsin end seekord rohkem hoida, ennetada riske ja olla ettevaatlikum,” jutustab Diana. “Kodus käisin ettevaatlikult treppi mööda, suitsetajatest püüdsin eemale hoida, palju magada, vähe autoga sõita, rahulikum olla. Nooremana ma ei mõelnud nii teadlikult. Seekord ma armastasin ennast raseduse ajal.”

Kõik kolm sünnitust aga olid pikad ja rasked, kusjuures viimane neist kõige pikem – 40 tundi. Diana seda aga vanusega ei seosta. Kui enne sünnitust olid nad mehega kindlad, et ka teine ühine laps võiks kohe tulla, siis pärast hakkasid kõhklema. Gunnar (34) oli kõik need tunnid Diana kõrval olnud ja leidis, et lastel peab eelkõige olema terve ema. Ta ütles: “See, mis sa üle pidid elama – ma pole nõus, et sa seda veel teed. Armastan sind selleks liiga palju, et riskida sinu elu ja tervisega – piisab meile kahe peale kolmest lapsest küll.”

Millest kirjutab värske Pere ja Kodu vaata SIIT

Loe, millal on viimane viimaseks beebiks ning kas ja millised riskid on 40+ sünnitajatel värskest numbrist

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid