Jaga:     
Uudised

Pere ja Kodu jõulunumbris: Marilyn Jurman, Grete Šadeiko, Brigita Murutar, Saara Kadak, Mihkel Raud, Teele Viilup

Marilyn Jurman räägib kaaneloos, et koges rasedusaegset depressiooni ja oli valmis ka rasedusjärgseks depressiooniks, aga seda ei saabunud. Saabus hoopis suur õnneuim! Läksime talle külla, et õnneuimast osa saada.

Saara Kadak. "Olen üsna kehv kokkaja. Vanaema ikka aeg-ajalt nöökab mind: “Kes sind ikka naiseks tahab, sa ei oska ju süüagi teha.” Üks siin mu kõrval vist õnneks tahab. Kuigi päris tihti küsin talt naljaga pooleks: “Oled sa ikka kindel, et tahad naist, kes on köögis selline kobakäpp?" Nüüd tahab süüa ka meie beebi."

Mihkel Raud. "Mirjam on juba nelja ja poolene ning lihtne arvutuskäik näitab, et ta on oma elu jooksul umbes 1600 korda magama läinud. Kummalisel kombel pole tal tekkinud aga mingit vilumust. Liinal ei jää muud üle, kui end Mirjami voodis kerra tõmmata. Aga mulle see ei sobi, sest abiellusin oma naisega muude põhjuste seas ka seetõttu, et öösiti mitte üksi magada."

“Ma ei mäleta, et keegi oleks kunagi mulle öelnud, et gaasivalud on sedavõrd õudne nähtus. Meie väiksekesel on oma kõhuga ikka tükk tegemist,” kirjutab ühekuuse Loore ema Brigita Murutar (20) nende esimestest nädalatest kodus.

Väikelaste vanemad ei jõua ära oodata, mil õhtul saaks end voodisse visata ja õndsasse unne jääda. Aga enne tuleb veel lapsed taltsutada ja magama viia. Ja ega pärastki pruugi ees oodata pikk kosutav uni.

Paljud vanemad seisavad valiku ees: kas panna vanem laps lasteaeda, kui ema on beebiga kodune? Või on parem hoida mõlemad põnnid kodus nii kaua kui võimalik?

Sageli juhtub, et lasteaiarühmas on mõni laps, kes kipub sõpradele liiga tegema ega taha õpetaja sõna eriti kuulata. Kuidas sellises olukorras toimida, et probleemid mööduks ja lapsed oleksid rahul ja rõõmsad?

Kas päkapikud peaksid käima nii lasteaias kui kodus? Mida sussi sisse panna?

Dianat kimbutab ärevus ja madal enesehinnang. Jäljed viivad raskesse põhikooliaega, mil teda saatsid mõnitused, sõim ja vaimne terror.

“Ema jaoks olid jõulud tähtsad. Esimese advendi saabudes sai meie kodust üleöö jõulumaailm, kus isegi kõik kardinad ja pajalapid olid pühadehõngulised,” meenutab Eve Viilupi tütar Teele, kes on võtnud südameasjaks jätkata ema elutööd.

Jõulud on üks aasta vastuolulisemaid aegu, mis peaks täitma hinge õndsa rahuga, ent tegelikult paiskab paljud pered stressi. Pole mõtet alahinnata meid ümbritseva tarbimissurve mõju lastele.

Jõulud on üks aasta vastuolulisemaid aegu, mis peaks täitma hinge õndsa rahuga, ent tegelikult paiskab paljud pered stressi. Pole mõtet alahinnata meid ümbritseva tarbimissurve mõju lastele.

Vastselt töölt koju jõudnud Ain külvas tütrekese kallistustega üle. “Issi, mul on lumehelbekeste tantsus hõbedast täht peas! Issi, sa ju tuled vaatama, eks?” Ainil tuli pisar silma. Ta oli tööl ülemusega rääkinud detsembrikuu töögraafiku muutmise võimalustest...

Uue uuringu järgi saab kolmandik aastastest lastest jätkuvalt rinda. Osa emmesid on seda meelt, et aasta aega last imetada on pigem lühike, mitte piisavalt pikk aeg.

Sünnitajate keskmine vanus üha tõuseb. See pole just hea uudis, kui mõelda teistele, kolmandatele ja neljandatele lastele, kes võivadki jääda sündimata. Tihti lükatakse just kolmanda lapse saamist viimase piirini edasi. Kuid kus see piir on?

Praegu Floridas elava seitsmevõistleja Grete Šadeiko ja tema elukaaslase, Ameerika jalgpallitähe Robert Griffini päevad on pühendatud treeningutele ja pisitütar Gloria eest hoolitsemisele.

Nii nagu raseduse ajal kipuvad tumenema rinnanibud ja sünnimärgid, võivad laubale, põskedele ja ülahuule kohale ilmuda pigmendilaigud. Sageli kaovad need mõni aeg pärast sünnitust, kuid võivad ka püsima jääda.

Viiruste hooaeg on taas ukse ees. Räägime, kuidas nohu-köha leevendada ja millal peaks kindlasti lapsega arsti juurde ruttama.

Kas teadsid, et liikumine aitab kaasa ka vaimsele arengule? Kõige paremini tõestab seda tantsu- ja liikumisteraapia mõju laste enesekontrolli ja enesehinnangu kujunemisele.

Merle Liivak Palestiina-reisist lastega. “Aga mõnes mõttes on see tore, et teil on tänaval palju... vanu asju,” püüdsin vältida sõna “prügi” ühel õhtusöögil mehe kolleegidega. Mulle vaatas otsa palju küsivaid araabia silmi. “Mu lastel pole teie tänavatel jalutades kunagi igav,” selgitasin. “Aga meil seal läänes on elukeskkond nii ära korrastatud, et lapsed lähevad igavusest lolliks. Vanemad toovad siis poest aina uusi ja uusi mänguasju.”

Meie põhjanaabrid pole just suured uhkustajad ja lobamokad, seda teab igaüks. Sestap on tore, kui elust-olust Soomemaal jutustavad need, kes seal juba pikalt elanud ja kelle kohalikud on omaks võtnud.

Sallivust mõistetakse maailma eri paigus, aga ka perekonniti erinevalt. Kuidas rääkida sallivusest nii, et laps saaks aru?

Loe ajakirja mugavalt meie DIGIKODUST! 

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid