Jaga:     
Pere ja Kodu

Tänapäeva laste elu - digiajastu mõjutab tööle saamist

Noored kasvavad ja arenevad koos tehnoloogiaga ning digimaailm mängib igapäevaelus üha suuremat rolli. Mida vanemaks nad saavad, seda kodusemalt end digimaailmas tunnevad. Kui tuleb aeg karjäärile mõelda, tekib lisaks digioskuste olemasolule ka küsimus, kuidas neid kõige paremini esitleda ja tulevasele tööandjale „maha müüa“.

Küsimustele vastavad Tallinna Ülikooli vanemteadur Mart Laanpere ja tehnoloogiaettevõtte Samsung Electronics Baltics programmijuht Līga Bite.

Tänapäeva noored sünnivad digitaalsesse keskkonda ja puutuvad erinevate tehnoloogiatega pidevalt kokku. Kuidas mõjutab digiajastu noorte elu?

Liga: Just, inimesed sünnivad digitaalsesse maailma ning on mingis mõttes „sunnitud” arendama oma digitaalseid oskusi, et täisväärtulikult elada – töötada, õppida, aga ka šopata, arveid maksta, autot parkida, suhelda või meelt lahutada. Mõnes eluvaldkonnas saame endiselt hakkama ilma digitaalsete oskusteta, kuid lähitulevikus tõenäoliselt sellist võimalust enam ei ole.

Digitehnoloogiad on loonud täiesti uutmoodi võimalusi. Erivajadustega lastel aitavad need lugeda, kirjutada ja suhelda, digivahendid aitavad luua rahvusvahelisi kogukondi. Võtame näiteks arvutimängude huvilised: inimesed kohtuvad veebis, mängivad üheskoos, arendavad oma meeskonnatöö ja suhtlemise oskusi. Hea näide digitehnoloogiate võimsusest on neid kasutavad andekad, aga tagasihoidlikud noored. Neil on nüüd võimalus lihtsalt laadida oma töö Instagrami ning tihti järgneb sellele inimeste tunnustus üle maailma, mille läbi omandab noor enesekindluse ja suurenevad väljavaated edaspidiseks eduks. Lisaks on digitehnoloogiad tekitanud uusi sõprussidemeid, armastuslugusid ja palju muud.

Kas tööandjad teatud mõttes juba eeldavad, et noortel on mingisugused teadmised digimaailmast olemas? 

Liga: Igas valdkonnas oodatakse töötajatelt vähemalt põhilisi digitaalseid oskusi, milleks on näiteks tehnoloogia abil suhtlemine, info ja sisu jagamine, digitaalsete kanalite kasutamine koostööks, netiketti tundmine, seadmete kaitsmise oskus ning teadmised isikuandmete turvalisusest. Need nõudmised aga erinevad valdkonniti. Näiteks suurtes ja konkureerivates ettevõtetes, kus töödeldakse isikuandmeid, peavad töötajad nende turvalisusele erilist tähelepanu pöörama. Töötades aga valitsusasutuses on oluline tunda netiketti ning meelelahutuse alal pööratakse müügiedu saavutamiseks erilist tähelepanu sisuloome ja info jagamise oskustele.

Mart: Paraku pole veel olemas sobivat raamistikku, mille alusel saaks mõõta, võrrelda ja arendada nende noorte digioskusi, kes ei tegutse IT-valdkonnas. Kui professionaalsetel IT-töötajatel on kutsestandardeil põhinevad testid, millega nende erialaseid oskusi hinnatakse, siis “tavainimeste” jaoks pole veel tekkinud nii selget ja lihtsat digioskuste hindamissvahendit nagu näiteks Euroopa Keelepass keeleõppe kontekstis. Keelepassi abil hinnatakse eraldi rääkimist, kuulamist, lugemist ja kirjutamist kolmel selgelt eristataval tasemel. Ka digioskustel on palju erinevaid tahke. Kui oskad teatud keeles rääkida, aga ei oska kirjutada, siis on sinu keeleoskus poolik. Kui sa oskad arvutis mängida Call of Duty videomängu, aga ei oska varundada dokumente pilves, ei saa ka sinu digioskusi rahuldavaks lugeda. Just siin tulebki mängu digipass, mis kirjeldab noore digioskused ja teeb need tulevasele tööandjale nähtavaks.

Kas arvutimängud aitavad samuti digioskusi arendada?

Mart: Kahtlemata, aga üksnes väga väikest osa neist. Ja kindlasti õpivad eri inimesed arvutimängudest erinevaid asju: kellel paranevad võõrkeeleoskused, kellel strateegivõimed, kellel aga hoopis programmeerimisoskused. Ka kindlasti on ka neid, kes löövad mängides lihtsalt aega surnuks ja ei arene sugugi.

Millistest oskustest jääb tänapäeva noortel enamasti vajaka?

Mart: Toon näiteks välja koostöö uudsete probleemide lahendamisel tehnoloogia abiga. Rahvusvahelised võrdlusuuringud näitavad, et meie kooliõpilased on nutikad ja teavad palju fakte, aga tihti tuleb neil puudu loovast mõtlemisest, oskusest rakendada oma teadmisi eluliste ülesannete lahendamisel ja ka koostööoskustest. Selles osas oleme alla Euroopa keskmise.

Liga: Toon välja, et olulised on ka sotsiaalsed oskused nagu töötamine meeskonnas, eestvedamine, kriitiline mõtlemine, suhtlemine ja otsustusvõime. Noortel võivad olla head teadmised mitmetest valdkondadest (sh digitaalsed oskused), kuid neil ei ole tihti kriitilise mõtlemise oskust või arusaamist sellest, kuidas kasutada neid oskusi enda kasuks reaalses elus, tööelus ja õppimisel.

Mida peaksid lapsevanemad tegema, et noorte digioskuste omandamine lihtsamini läheks?

Mart: Digimaailm pakub lapsevanematele suurepäraseid võimalusi koos oma lastega midagi huvitavat ja arendavat ette võtta: alates suvereisi planeerimisest üheskoos (marsruudid, ööbimiskohad, eelarve, broneeringud) kuni pere digiarhiivi koostamiseni. Vanemad võiksid koos lastega kokku leppida arvutikasutamise eesmärgid ja reeglid ning arutada ka digimaailma ohtude üle. Kui aga vanemad “arvutis istumist” ühemõtteliselt demoniseerima ja käsukorras rangelt piirama hakkavad, siis saavutatakse sellega tihtilugu vastupidine efekt: paljude laste jaoks saab rangete reeglite rikkumisest lemmikspordiala.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid