3
fotot
Jaga:     
Blogid

"Mida lapsele selliste ilmadega selga panna?"

Seda küsimust esitatakse erinevates beebigruppides ja foorumites juba sellest ajast, mil ma oma esimest last ootasin. See oli 9 aastat tagasi.
Ja ma pole siiani asja käppa saanud!

Olin just enam vähem selgeks saanud, kuidas laps pluss kümnega riidesse panna, kui juba tuli tali ja ma olen taas totaalses segaduses. 
Pluss kümnega oli beebil seljas lühikeste varrukatega bodi, retuusid, dressipluus ja õhukesed sokid. Peal voodriga kombekas, peas kahekordne puuvillane müts+kapuuts, käes õhukeses kindad ja jalas saapad. Kärus oli istumise alla pandud lambavill. Kui ta magama jäi, siis panin jalakatte ka tuule eest kaitseks peale.

Lapsel ei olnud palav. Vahel olid käed isegi külmad, siis panin järgmisel päeval paksud kindad kätte. Mõtlesin, et pole siin mingit teadust, loogiliselt tuleb mõelda.
Rumal mina, eks.
Kõmdi! Sügisesoe kadus kus kurat ja väljas läks külmaks.
Meie hommikuse jalutuskäigu ajal kella 11 paiku on väljas keskmiselt -2 kuni 0 kraadi. Üks päev oli isegi -5.

Jooksutiir +2 kraadi

Panin siis lapsele natukene rohkem riideid selga. Seekord läksid kombeka alla samad riided, mis varem, aga pealmiseks kihiks talvekombekas. Selline kohev sulekombekas. Pähe tuuletõkkemüts, jalga paksud Hummeli talvejalanõud ja kätte õhukesed kindad ja keerasin kombeka käiseotsad peale. Käised on neiule veidi pikad ka, seega käed on päris sügaval käises.

Kärus taaskord istumisaluseks lambavill ja peale panin Roani jalakatte.
Jalutasime tunnikese, laps magas kärus terve aja ja tuppa jõudes olid lapse jalad ja käed jääkülmad. Ma ei tee nalja. Täiesti jäised!
Ma flippisin vähe ära.
Järgmisel päeval läksime välja ja ma panin lapsele jalanõude alla paksud froteesokid, lisaks panin paksud kindad ja käiseotsad keerasin peale. Sel korral panin vankrisse lambavillase soojakoti, mille tõmbasin lapsele ninani kinni, kui ta magama jäi. Tuule eest kaitseks panin peale ka jalakatte.

Arvake, kas lapse jalad ja käed olid külmad?
Jap. Külmad. Mitte nii jäised, kui eelmisel korral, aga ikkagi täiesti külmad. 
Ahhhh!
Ma olin täitsa nõutu. Kirusin mehele, et ma ei oska last riidesse panna. Mees hämas midagi vastu, et ta on veel hullem lammas kui mina, seega ma väga ta pobinasse ei süvenenud.

Mõtlesin, et pean ilmselt villased sokid jalga panema lapsele. Kinnaste kohapealt olen endiselt nõutu. Läksin siis Facebooki, et kõiksugustest imelistest ostu-müügi gruppidest lapsele vähe asjalikku talvevarustust hankida.
Mulle jäi aga silma mingi postitus, kus keegi oli uhkusega oma talvevarustust näidanud ja pildil oli rõõmus laps kärus soojakoti sees.
Ja all kommentaarides tehti maha, et laps talvekombekaga soojakotis. Pidi lapse ära hautama seal sees. Üks veel pistis vahele, et mis te siis veel päris külmaga teete.

Einoh, ma mõistan muret. Ma kah ei tea, mis minu imikust päris külmaga saama hakkab. See aga ei tähenda, et ei tohiks jumala eest enne krõbedamaid miinuskraade oma last soojakotti panna. Mu imik oleks kopsupõletikus juba ilmselt. Kui lapsel on ikka külm, siis ma panen või kaks soojakotti talle ümber.

Oeh. Nõutu olen. Päriselt.

Ostsin beebile Facebookist meriinovillase bodi, püksid ja sokid. Kinnastega ei teagi, mis saab. Samas olen ka natukene mures, mis nendest jalatsitest saab. Hummeli talve jalanõud jäävad õhukeseks, peaks uusi talvesaapaid vaatama.

Keha ja pea on lapsel alati soojas olnud, seega kombeka ja mütsiga muret pole.

Kallid lugejad ja väikelaste vanemad, muljetage!
Mis teie lastel miinus kahega seljas on? Kas käed-jalad püsivad soojad?

Teisi Mariliisi blogipostitusi saate lugeda SIIT

Loe ka neid lugusid