Jaga:     
Blogid

Mul hakkab füüsiliselt valus seest, kui mõtlen sellele, et keegi teine minu last transpordib!

Saatsin lapse klassijuhatajale just ühe kirja. Vabandasin juba ette, kui küsimus on rumal, aga uurisin, kas neil bussidel, mis lastele linnast väljasõiduks tellitakse, on ette nähtud turvavööd.

Laps läheb järgmine nädal väljasõidule ja ma nimelt olen täielik foobik, mis puutub sellesse, et keegi teine minu last kuhugi transpordib. Mul hakkab füüsiliselt valus seest, kui sellele mõtlen. See on minu enda probleem, sest ma ei saa oma last kodus nelja seina vahel hoida kartuses, et midagi juhtub.

Samas saan ma teha kõik endast oleneva, et igasugune juhtumise tõenäosus oleks väiksem. Helkur lapse mantli külge! Pidev meeldetuletamine, et üle tee ei tohi tähelepanematult joosta, isegi kui on kiire või hästi ei näe, kas auto tuleb. Talvel vaata räästasi, et ei kõnniks kooli ja tagasi jääpurikate all. Telefon alati kaasa. Turvavöö peale jne jne. Need on sellised elementaarsed asjad, aga lisaks sellele kõigele tahaks ma veel südamele panna, et õpetajad veenduks, et bussijuht pole näiteks juua täis. Seda ma siiski kirjutama ei hakanud. Aga tahaks. Foobik, ma tean.

Ma ei ole ise ammu bussiga sõitnud ja ma ei tea, kas ja kuidas seadus praegu ette näeb, aga olen aru saanud, et mõnedes pikamaa bussides vist on turvavööd ja mõnedes ei ole. Mulle ei mahu ajju, et lapsevanemad autoga sõites kanaemalikult ostavad kõige kallimad ja sertifitseeritumad turvahällid- ja toolid, ning vaidlevad omavahel tuliselt selle üle, et kas laps on ikka autos nõuetekohaselt kinnitatud, kuid bussiga sõites on neil täiesti suva. Lapsed lastakse bussi vahekäiku ringi jooksma ja lollitama, sest “neil on muidu ju igav”.

Olen ise kunagi ammu kordi ja kordi niimoodi lapsed vahekäigus lällamas bussiga sõitnud ning tean, et seda tehakse ka praegu. MIKS? Kas päriselt ka riskitakse laste eludega, sest ei viitsita nende jonni kahetunnisel bussisõidul kuulata? Või kardetakse, et teistel reisijatel on seeläbi ebameeldiv? Aga see pidev keelamine, et nad vahekäigus LIIGA kõvasti ei möllaks, on kuidagi teistele reisijatele vähem ebameeldivam? Ma ütleks, et palju ebameeldivam on see, kui buss vastu puud sõidab ja see kolmeaastane vahekäigus nagu kuul lendama hakkab. Oleks ma bussijuht, ma never ei lubaks lapsi sõidu ajal vahekäiku mängima. Mitte kunagi!

Buss sõidab maanteel samamoodi nagu auto, ca 100km/h, ja pauk on pauk. Millest see vahe? Lihtsalt toetutakse mingile statistikale, et bussidega juhtub vähem õnnetusi? On olemas üldse selline statistika? Busse on vähem ka, ilmselt juhtubki vähem. Aga miks siis autosõidul nii pedantsed ollakse? Sest seadus? Keegi seletaks?

Kas te ka muretsete? Mille üle ja kuidas toime tulete?

Teisi Ebapärlikarbi blogipostitusi saad lugeda SIIT

Loe ka neid lugusid