Jaga:     
Pere | Lapsevanemaks oleku kunst

Nokk kinni, saba lahti - vanemahüvitise süsteem on ajale jalgu jäänud (29)

Eesti väikelastega vanemate tööhõivet iseloomustab vähene paindlike töövormide kasutamine: paljudel juhtudel ei võimalda osaajaga töötamine sissetulekut, mis oleks pere toimetulekuks vajalik. Kui lapsevanem siiski osalist tööaega eelistaks, ei võimalda seda aga tööandja, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov värskes blogisissekandes.

Kui Pere ja Kodu ajakiri sama teemat käsitles ja väikelaste vanematega suhtles, tuli välja, et suurim mure on see, et lapsed pole veel 1,5aastaselt valmis suurde kollektiivi minema ja lahusolekuks pole valmis nende vanemadki. Kõige parema lahendusena tundus neile, kui mõlemal vanemal oleks seadusega tagatud õigus pärast vanemahüvitise lõppemist aasta jooksul oma endisel kohal näiteks 0,5-0,75 koormusega tööd teha. Siis saaks anda lapsele lastehoiu või -aiaga harjutamise perioodil lühemaid päevi või paar puhkepäeva nädalas.

 Vanemahüvitise lõppedes pole paljudel südant ega võimalustki pooleteiseaastane kohe lasteaeda kupatada. Kuidas aga saata aastake mööda ühe palgaga või laps vanemate tööajal hoitud saaks? 

Eestis, kus saab nautida luksust oma eelneva palga eest lapse pooleteiseaastaseks saamiseni kodus olla, tundub vanemaile julm kohe hüvitise lõppedes pisike toast tuppa paterdav tegelane kaitsvate koduseinte vahelt lasteaiauksest sisse lükata – ligi kahekümne omaealise sekka. Kohta, kust ei leia eest kullipilgul oma ilmaime heaolu eest hoolitsevat ema või isa.

On vaid kaks kasvatajat, kes jagavad end kõikide nende tatiste ninade (meie kliimas aasta läbi), pühkimata pisarate (neid tuleb ju ikka ette), pissiste mähkmete, kadunud kaisukarude, võimuvõitluses tekkinud kriimukeste ja kallistust ootavate käekeste vahel. Ükskõik, kui head on kasvatajad ja ilusad ruumid, tähelepanu kõigile ja kogu aeg jaguda ei saa.

“Mis teha, elu ongi selline!” ütlevad mõned vanemad. Nende lapsed saavadki enamasti uues keskkonnas paremini hakkama. Paljud emad-isad aga leiavad, et pooleteiseaastane laps pole veel selliseks muutuseks ja intensiivseks keskkonnaks küps.

Niisiis algab skeemitamine, kalkuleerimine ja klapitamine, kuidas kolinal langenud peresissetulekuga toime tulla, et üks vanematest saaks veel aasta lapsega kodus olla, või logistika meisterklassi kuuluv ettevõtmine, et lapsuke ema-isa töö ajal hoitud saaks. Tere tulemast tagasi reaalsusesse – enam kodus istumise eest palka ei maksta!

Pille-Riin: “Päästavad paindlik töö ja vanavanemad”
Pealinna külje all Kiilis elav lasteaiaõpetaja Pille-Riin Jõgi (32), Karl-Kristoferi (5) ja Grete-Raheli (2) ema tõdeb, et nii tema kui Draamateatri vanemlavameistrist-tehnikust abikaasa Villu (31) ideaal oli, et enne kolmandat eluaastat nad lapsi lasteaeda ei pane.

“Kuid meil kummalgi mehega pole nii suur palk, et ühe palga eest perel kõhu täis, arved makstud ja riided selga saaks. Sestap oli ainus võimalus, kui vanemahüvitis läbi sai, ka minul tööle minna,” jutustab ta. “Jah, raha ei ole kõige olulisem, aga ilma selleta ju ka ei saa!”

Töötanud nii sõimes kui suuremate rühmas, teab Pille-Riin – lapsed on oma sotsiaalselt valmisolekult erinevad. On neid, kes pooleteiseaastaselt pole veel valmis suuremas seltskonnas olema, ja ka selliseid, kes tõesti on juba kollektiivis nagu kalad vees. Samuti on lapsi, kes lasteaeda minnes on alatasa haiged, ja neid, kes pisikesest peale terved kui purikad.

Pille-Riin rõõmustab, et tema mõlemad tema lapsed on väga sotsiaalsed ning vajavad enda ümber teisi lapsi. Ja mida rohkem, seda uhkem. Nemad mõlemad olnuksid valmis lasteaeda minema juba pooleteiseaastaselt, arvab ta. Kuid esimesele lapsele, Karl-Kristoferile pakuti kodu lähedal lasteaiakohta alles tema 2,5aastaseks saades.

“Siiski läks pojaga vanemahüvitise lõppedes tööleminek lihtsalt, sest mõlemad vanaemad olid tollal kodused, elasid meie lähedal ja said alati appi tulla. Lisaks on mehel võrdlemisi paindlik töö ja Karl-Kristofer oli sageli issiga tööl kaasas,” meenutab naine.

Nii saigi aasta kuni lasteaiakohani mööda saadetud ja ema-isa võisid rahulikult tööl käia. Erahoidu pere poja puhul ei kaalunud, sest kodu lähedal seda polnud ja pealinna hoidu saatmine ei olnuks rahaliselt võimalik.

Logistika labor

Paras skeemitamine algas aga kui mõned kuud tagasi tütrega vanemahüvitis läbi sai ja Pille-Riin teist korda tööle naasis.

Kuigi Grete-Rahelile pakuti kohe pärast hüvitise lõppu kohta Kiili lasteaeda, ei soovitanud arstid teda terviseprobleemide tõttu nii vara aeda panna. “Grete-Rahelil kipub kerge viirus kohe sügavale hingamisteedesse minema, mis võib viia lausa hapnikupuuduseni. Oleme seetõttu ka tihti haiglas olnud,” räägib Pille-Riin.

Nüüd viljeleb pere Raheli hoidmisel logistika meistriklassi, sest enam pole vanaemasid pidevalt käepärast – üks läks tööle ja teine kolis kaugele. Lapsehoidmist jagavad ema-isa oma töögraafikuid sättides ning aeg-ajalt vanaemasid kaasates.

Igal reedel paneb pere paindliku graafikuga töötava ja lähedal elava Pille-Riini emaga paika järgmise nädala lapsehoiu plaani – kes mis päeval ja kui kaua hoida saab. Ja siis pöidlad pihku, et lapsed terved püsiksid! Nohu-köha esimestel ägedamatel päevadel tuleb appi Villu ema, hoolimata sellest, et ta elab kaugel. Raskemate haiguste puhul jääb lastega haiguslehele issi, sest tal on see rahaliselt kasulikum kui Pille-Riinil – vanemahüvitise lõpu järgsel aastal makstakse emale haiguslehe raha miinimumpalga järgi.

“Tõeline logistika käib pidevalt. Vahel me ei ela päeva-, vaid tunnikaupa. Juhtub, et issi hoiab Grete-Rahelit paar tundi, siis viib lapse linna minu ema juurde tööle. Nad on seal paar tundi ja reisivad siis bussiga koju, kus mina võtan pärast oma tööd teatepulga üle,” naerab Pille-Riin ning tunnistab: “Sügav kummardus üksikvanematele ja neile, kel pole vanavanemaid võtta. Meilgi piisab minna issil komandeeringusse ja kõik on pea peale pööratud!”

Vahetustega töö

Pille-Riin ei kujuta ettegi, kuidas asju korraldada, kui ta käiks tööl kaheksast viieni. Tõsi, naine töötab kahe koha peal – lasteaias ja Inglise Kolledži Spordihoone administraatorina –, mis vaba aega jätab üsna vähe. Õnneks käib ka tema ema tööl graafiku alusel sama spordihoones administraatorina, mis võimaldabki asju sättida.

Villu tööpäevad venivad vahel pikaks, kuid teinekord tuleb jälle tööl olla vaid hommiku- või õhtupoole, mis lubab ka tal lapsehoidmises osaleda.

Nii laste isal kui vanaemal on väga toredad tööandjad, tänu kellele on võimalik vajadusel lapsed tööle kaasa võtta. Enamasti on ka nii, et kui ühel vanematest on vaba päev, on teine tööl. “Mis omakorda tähendab paraku, et terve perega korraga kodusolemisi on üsna vähe,” kahetseb Pille-Riin.

Õnneks on suurem klapitamine lõpusirgel, sest sügisest läheb Grete-Rahel lasteaeda koos vennaga samasse liitrühma.


Maris: “Kogusin raha, et kauem kodus olla!”

Peatset tööleminekut plaanib ka tallinlanna, kaitseväe ametniku töölt lapsehoolduspuhkusel olev Maris Liiva (32), väikse Alexa Lisanni (1 a 10 k) ema, kel lõppes hüvitis selle aasta jaanuaris.

Praegu on naine aga lapsega kodus. “Ma ei poolda pooleteiseaastase panekut lasteaeda,” ütleb ta ning kahetseb: “Ideaalis oleksin kodus lapse kolmanda eluaastani, ent rahaliselt ei mängi nii kaua välja.”

Et kodusolekut üle poole aasta pikendada, pani naine hüvitise maksmise ajal sellest kõrvale nii palju, kui vähegi sai. Nii kogus ta endale n-ö taskuraha vanemahüvitise järgseks perioodiks, sest nagu ta tunnistab: “Ma ei tunne end hästi, kui pean pidevalt mehe käest raha küsima.”

Praegu on peres rahaasjad jagatud nõnda, et ühised kulud, nagu toit, üür jm, on direktori asetäitjana töötava perepea Aapo (32) kanda. Muus osas majandatakse kahepeale ja mõistlikult. “Riideid ostan kaltsukatest rohkem, kuigi endiselt mitte jalanõusid ega pesu. Trenni teen kodus. Perega käime ikka mõnikord väljas söömas, mõnel üritusel ja väiksel reisil. Laps käib loovusringis ja vahepeal ujumas.”

Väike kollektiiv harjumiseks

Maris oli lapse esimeste eluaastate tähtsusest palju lugenud, mistõttu oli kohe tütre sündides otsus kindel: vahetult pärast vanemahüvitise lõppu teda erahoidu ega lasteaeda ei pane.

“Soovin veel suve temaga koos nautida ja talle turvalist kasvukeskkonda pakkuda. Sügisest naasen tööle ja siis läheb tütar väiksesse erahoidu, kus on viis-kuus last. Alexa on siis 2 aastat ja 2 kuud vana. Pisikeses kollektiivis ei pea ta hakkama kohe end tõestama ja kasvatajate tähelepanu eest võitlema. Loodan ka, et ta on seal vähem haige,” jutustab Maris.

Hoiu, kus laps sellest sügisest käima hakkab, valis ta tuttavate soovitusel ja käis ka tütrega kohapeal vaatamas, kas tekib “õige” tunne. Määravaks said lõpuks laste vähesus, asukoht ja hubasus. Naine plaanib taotleda Tallinna linnalt ka lapsehoiuteenuse hüvitist.

“Praegu pole me veel vaid otsustanud, kas Alexa hakkab hoius olema viis päeva nädalas või teeme ühe vaba päeva. Vaatan seda lapse enesetunde pealt,” mõtiskleb Maris. Ta tõdeb, et on valmis lapse esimesel hoiuaastal käima väiksema koormusega tööl, sest kõik vanavanemad on veel tööinimesed ja vanavanaema elab kaugel.

Edasi, järgmise ehk 2017. aasta sügisel läheb Alexa juba lasteaeda, olles loodetavasti küps suuremasse seltskonda astuma.


Triin: “Jätsime suurema kodu ootele”

Täielikult ühe palgaga äraelamist kuni lapse lasteaiaeani plaanib aga Tartus elav logopeed Triin Saar (34).

Naine saab hetkel tütre Elinoriga (1 a 4 k) vanemahüvitist, kuid veel vaid kuu. Edasi tehakse nagu pere suurema lapse Laureniga (7): ema jääb aastaks veel koju ning lasteaeda läheb tütreke 2 aasta ja 6 kuu vanuselt. Triin pani lapse lasteaia järjekorda kohe pärast sündi ja usub, et soovitud 2017. aasta sügiseks nad koha ka saavad.

“Siis olen selleks ise rohkem valmis ning ka laps on asjalikum – mähkmevaba, sööb ise, riietub mõningal määral, räägib,” põhjendab Triin oma valikuid. „Praegu sotsialiseerub Elinor teiste lastega koos emaga erinevates huvitegevustes, mänguväljakutel ja külas käies.“ Elinor on ema sõnul rõõmsameelne, rahulik ja toimekas laps. Kuigi ta veel ei räägi, siis mittekõneliselt suudab ta teha end täiesti arusaadavaks. Ise kuulab tähelepanelikult, mida räägitakse ja vehib sõrmega juurde. Salvestab! Pisitütar matkib väga palju. Tahab väga suhelda ja otsib kontakti, pidevalt tuleb uus raamat käes, sooviga neid koos vaadata.

Kuni Elinori lasteaeda minekuni plaanib pere hakkama saada IT-sektoris töötava mehe Ragnari (33) palgaga. “Jätsime suurema kodu ostmise teadlikult ootele, et mitte endale rahalisi kohustusi juurde võtta. Elame mõnda aega edasi kolmetoalises.Tuleb kulud üle vaadata ja prioriteedid paika seada!” teab Triin, kel vanema tütre ajast juba ajutine säästlikum režiim järele proovitud. „Konkreetseid kokkuhoiunippe pole paika pannud, vaatame jooksvalt, kuidas kulgeb. Lauren läheb kooli,  nii et lasteaiakulu langeb ära, ca 85 eurot kuus. Säästa sel perioodil kindlasti ei õnnestu. Oma raamatute ostmiskirge pean ilmselt taltsutama. Kõige tähtsam on, et kodulaen ja- kulud saaksid makstud, toit oleks laual, laste huvitegevuselt ma kokku ei hoiaks.”

Tööle soovib Triin minna alguses väiksema koormusega, et üleminek oleks pehmem nii talle kui lapsele ning laps saaks vabu ja lühemaid päevi aias. “Eestis on kahjuks logopeede puudu, seega on mul lihtsam saada oma soovidega arvestatud. Samuti on koole ja lasteaedu, kus ongi ette nähtud logopeedile väiksem koormus,” selgitab Triin.

Sujuv üleminek on Triinu enda kindel soov nii ennast kui last silmas pidades. Pealegi tuleks selleks, et varem tööle naasta, otsida neil erahoid, sest munitsipaallaiakohta linnal vaevalt et kohe pakkuda oleks. Tõsi, Tartu on lastesõbralik linn selles mõttes, et toetab linnaga lepingu sõlminud eralasteaedu nii palju, et vanemail tuleb maksta ikka sama tasu mis linnalasteaia puhul – 64 eurot kuus pluss toiduraha.

Paindlikku tööd kasutatakse vähe

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov kirjutab värskes blogisissekandes, et Eestis on aastas tööturult eemal umbes 6000 vanemat, kelle peres kasvab alla 8-aastaseid lapsi. Neist 91% on naised, mis tähendab, et suuremat osa hoolduskoormusest kannavad just nemad. Pilt lapsevanemate olukorrast tööturul on aga oluline stardipaik vanemapuhkuste süsteemi hindamiseks. Alaealiste lastega naised osalevad tööturul vähem kui nende lasteta sookaaslased.

Erineva osaluse tööelus tingib suur lõhe 0-2-aastaste lastega ja 0-2-aastaste lasteta naiste tööhõive võrdluses.  Meeste puhul omab laste olemasolu vastupidist mõju – alaealiste lastega meeste tööhõives osalemine on oluliselt kõrgem kui samas vanuses lasteta meestel. Just väikeste lastega isade suurem osalus tööturul võib tuleneda vajadusest suurema sissetuleku järgi, aga ka sellest, et väikelaste kasvatamise periood langeb tihti kokku ajaga, mil inimesed panustavad intensiivselt oma karjääri.

Kui kogu rahvastikus pole osaajaga töötamine Eestis populaarne (2015.a kokku 9,5% tööealisest elanikkonnast), siis kõige vähem levinud on see aktiivses lastekasvatamise eas (vanuses 25-49), kus seda võimalust kasutas vaid 3,6% meestest ja 11,9% naistest.

Kui meeste osaajaga töötamise populaarsust alaealiste laste olemasolu oluliselt ei mõjuta, siis lasteta ja lastega naiste puhul on erinevus märgatav. Lasteta 25-49-aastastest naistest töötas mullu osaajaga 8% ning vähemalt ühe alaealise lapsega naistest 15%. Laste vanuse järgi eristusid teistest need naised, kelle leibkonnas oli alla 3-aastane laps: nii väikeste laste kõrvalt töötavatest naistest töötas osaajaga ligi kolmandik.

Palgatase ja töökorraldus osakoormuse kitsaskohaks
Osaajaga töötamine levinum vanades Euroopa Liidu riikides, kus on üldiselt kõrgemad palgad ning ka osaajaga töötades on võimalik majanduslikult hästi toime tulla. Madalama palgatasemega riikides võib osaajaga töötamine aga märkimisväärselt suurendada inimese vaesusriski.

2015. aastal tööandjate seas läbi viidud uuringust selgus, et osalise tööajaga töötamise võimaldamist takistab eelkõige töökorraldus (79% osalise tööajaga töötamist mittevõimaldavatest tööandjatest), kuid põhjusena toodi ka sotsiaalmaksupoliitikat (3%) ning osaajaga töötamisega kaasnevat suuremat administratiivset koormust (7%).

Nii osalist tööaega kui kaugtöö tegemist on  uuringus osalenud ettevõtted võimaldanud eelkõige naistele. Rohkem kui igas teises organisatsioonis (53%), kus töötab naisi, teevad naised vajadusel aeg-ajalt kaugtööd. 

Analüüs lapsevanemate olukorrast Eesti tööjõuturul on üks oluline samm tulevaste sammude planeerimisel. Olulised küsimused on, kuidas soodustada järjest enam töö- ja pereelu sünergiat ning kuidas kaasaegsete perepoliitiliste meetmetega kindlustada Eesti rahva püsimajäämine. 

Vanemapuhkuste süsteemi hindamine ja arendamine on kokku lepitud valitsuse tegevusprogrammis eesmärgiga soodustada vanemapuhkuse tasakaalustatumat kasutamist ema ja isa vahel ning luua paindlikumad ja selgemad võimalused vanemapuhkuste kasutamiseks.

12 kommentaari

R
Raivo  /   13:01, 9. aug 2016
Minu naine elas küll hästi ära 20 aastat tagasi kui lapsed tegin ja ostsin talle korterigi mis võttis oma nimele ja lapsed kah ja sisse ei lubanud kirjutada muidu ei saanud üksikema toetust riigi käest , sünnitunnistusele pandi isa pole kuigi elasin ja elan präägugi siin veel..
S
saage ommeti aru  /   14:31, 9. aug 2016
kui me vanemahüvitist ei tõsta, siis ei hakka meile ka pagulasi tulema. Nemad kasvatavad ühe lapse teise järel ja tahavad selle eest ka ohtralt pappi saada. Emapalk 2x suuremaks ja küll siis ka pagulased tulevad. Selles võivad jukud ja svennid juba kindlad olla !
  /   15:39, 9. aug 2016
emapalk peaks sõltuma enne makstud maksudest, see tuleks viia mitte panustanuil väga minimaalseks, ja arvestada ja isa makstud makse, nagu pensigagi. noorte puhul see on sündide hilisemaks ja vähemaks jättev, kuid lolle ja igasugu prussakaid ka pole vaja. niigi lastelt emade ära võtmine, kuni koolini peaks lapsed kodus olema, ja vahest lasteaedades mängimas käima, kui ise tahavad. laste sandistamisega juba olema kõik üks santide kari. nüüd reffisandid peast panevad sandid tööorjusse, või, kärvaku... mis mingi rahanatule loeb. kui kogu elu on prses.
S
selma  /   13:30, 9. aug 2016
Nüüd on siis see lapsekasvatamine nii suur probleem. Ema peaks ikka lapsega rahulikult kodus olema ja selleks ju emapalk on. . Iga naine peaks ikka arvestama, kas ta suudab ja jõuab nii palju lapsi kasvatada, kui sünnitab. Muidugi on hea, kui toetab lapse isa. Arvestades, kui palju meil on kärgperesid, kui palju mehi hülgab perekonna, kui palju mehi ei maksa lastele elatist- siis meestela ei tasu väga, ,väga suuri lootusi panna. Isa, kes ei taha lapsega tegeleda- ei tegele ka-. Ükski seadus ei aita.
T
Teine Eesti?  /   17:04, 9. aug 2016
Külapoe tagant leitud mees on muidugi vastutustundetu ja ei soovi oma lastega tegeleda. Vali paremini ja vaata ringi normaalsete inimeste hulgas.
Isa PEAB oma last toetama, ta ei ole süüdimatu ja alarenenud. Sellist suhtumist süvendavad just selma-taolised- mees on ajudeta ja ei vastuta iial oma tegude eest. Lõpeta meeste alahindamine ja käse neil vastutada, muidu kasvab veel mitu põlvkonda süüdimatuid hädavareseid.
E
Ema  /   13:37, 9. aug 2016
Andke mulle andeks tänapäeva emmed aga mina ei mõista teie virinat. Olen oma 3 last kasvatanud ILMA igasuguuse vanemahüvitiseta. Lapsed on 26,18 ja 14. Mitte kedagi ei huvitanud,kuidas laps lasteaeda läheb. Jah sai 3 aastat kodus olla ,nagu nüüdki,ainult et selle eestei makstud mingit palka. Vanema lapse eest polnud veel lastetoetustki alguses välja mõeldud. Ja me ei kirjutanud ajalehes,kuidas skeemitasime .
K
Kangelasemale  /   17:09, 9. aug 2016
Vanasti sünnitati kartulivagude vahel ja elati ilma elektrita. See ei tähenda, et tänapäeval peaks nii olema. Enne sinu lapsi pandi mõnikuune imik nõukogude sõime ja mindi tööle, sina passisid kodus lapsega kolm aastat. Sinu vanemad oleksid olnud või sees sellise luksuse pärast. Iga põlvkond on järgmisest paremini hakkamasaav, ennast rohkem väärtustav ja oskab paremini oma õigusi kaitsta.
T
To Kangelasemale  /   22:56, 10. aug 2016
Ei mõsta sinu viimast lauset. 25-30 aastat tagasi ja veel enne sedagi said emad ka väga hästi hakkama, väärtustati ennast ja teisi , oldi lugupidavad. Näiteks ühistranspordi kasutamine ei olnud nii mugav, lapsevankriga oli võimatu siseneda. Nüüd tulevad et 1 peatus sõita! Toidupoes tüürib vankriga riiulite vahel nii et teised taganevad. Kas need ongi need õigused? Kui emale makstakse lapsega kodus olemiseks palka siis mida siin veel viriseda, olge rõõmsad oma lapsekese üle ja võtke aeg maha, pühenduge kõige tähtsamale! See ema-lapse aeg on kordumau. Ja veel, kullake, keegi ei 'passinud' 3aastat kodus vaid tegelesid laste kasvatamisega! Kas vabakasvatus on praeguse põlvkonna parem hakkamasaamine?
Õnneks on mittevirisevid emmesid rohkem.
L
lihtsalt müstika  /   13:40, 9. aug 2016
Ma lihtsalt ei saa aru, mis toimub? Kas tänapäeval sünnitatakse lapsed riigile või ja muudkui pressitakse juurde. Endale sünnitatakse lapsed ja ise toidetakse-kasvatatakse üles. Lõpetage ära see noorte nuumamine, nad on ikka nii ülbeks läinud. Olen 3 last üles kasvatanud (enamuse ajast ei olnud lastetoetust olemaski ja siis mingi 19 eurot lapse pealt). Tahaks ka riigilt nõuda nüüd mingit lapsekasvatamisetasu, seda enam, et minu lapsed maksavad Eesti riigile makse (mitte kuskil välismaal). )
J
jaah  /   14:56, 9. aug 2016
igaüks teeb lepsed endale. nõme on emapalga üle praegu vinguda, isegi hea, et seda saate, koguni eelneva palga ulatuses. ajale on absoluutselt jalgu jalgu jäänud palgad. sotstoetused vaestele, lasteoetused ning hambaravihõvitised töötu abirahad, ise tahavad olla eoroliidu liikmesriik.
  /   16:05, 9. aug 2016
kle ahnur, kes sulle pensi maksavaed, kui neid noori ei nuuma keegi !
M
Miks ahnur  /   16:31, 9. aug 2016
ma loodan, et need. kelle ma ilma emapalgata ISE üles kasvatasin ja kes praegu KODUMAAL makse maksavad. Ma pole kindel, et need emapalgaga kasvanud lapsed ikka kodumaale jäävad selleks, et mulle pensionit maksta
P
pensi?  /   16:52, 9. aug 2016
Tulevikus pidid peaaegu kogu töö tegema robotid, küll robotid siis maksavad, lisaks sinu lastele töötu toetust, või toimtuleku oma.
E
Ebareaalne  /   13:42, 9. aug 2016
Täitsa haigeks muutub see jutt juba tõttöelda, mujal maailmas saavad pered hakkama ilma igasuguse emapalgata ja 1,5 aastase kodus olekuta ja eestis muututakse nii mugavaks selle pooleteise aastaga, et enam ei taheta tööd üldse teha ja tuuakse laps ettekäändeks.
1,5 aastane laps on piisavalt suur, et lasteaias toime tulla ja "suurde seltskonda" sukelduda, harjub, tutvub teiste lastega, õpib uusi asju.. ei ole vaja ninnu nännutada oma lapsi ja kohelda pooleteise aastast last nagu imikut. Ameerikas naasetakse tööle 2 nädalat peale sünnitust, vot see on karm... 1,5 aastat on täielik luksus! lõpetage virisemine ja harjuge ära, et tuleb tööd teha, et hästi elada.
Õudne lugeda seda hala koguaeg.
  /   16:09, 9. aug 2016
õudne lugeda sellist ajudetta sadisti, lapsed on puha haiged, kui neid vanematelt kuskile ära lasta viia. lastekodu lapsed on täiesti empaatiavõimetta sandid, nagu sinagi.
K
kuid  /   19:45, 9. aug 2016
Ameerikas peab peret üleval isa. Tööl käivatel naistel ei ole lapsi. Hüvitisi ka X-Requested-With=XMLHttpRequeste taastetaseme. Ka valgete seas.
  /   23:04, 10. aug 2016
Tänapäeval ju lastel pampersid kuni kooli lähevad! Ei saa nad ise hakkama midagi. Kahju kohe neist
E
eks  /   13:59, 9. aug 2016
// Kõige parema lahendusena tundus neile, kui mõlemal vanemal oleks seadusega tagatud õigus pärast vanemahüvitise lõppemist aasta jooksul oma endisel kohal näiteks 0,5-0,75 koormusega tööd teha....//
Järjekordne KOHUSTUS tööandja kukile. Tööandjal on kohustus tagada emale samaväärne töö pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist (3a.) Ideaalis. Tegelikkuses tulevad lapsevanemad nagu jumal juhatab, aga kuskil lapse 2-3 aasta vahel, sest vanemahüvitis lõppes.
Ja kus kohast on võimalik leida asendajaid, kes siis vastavalt ema(isa) soovile oleks lisaks ajutisele töölepingule hõivatud ka osaajaga?
Ilmselt on avalikus teenistuses võimalik piiramatult asendajaid leida ja palgata. Eesti riigi leib on lõppematu, vajadusel saab ju mingit maksu tõsta.
Alati, kui tuleb mingi absoluutselt eluvõõras möla seaduse nime all, on seal taga sotsiaalministeeriumi lastetud vanapiigad.
E
ennem  /   16:25, 9. aug 2016
kui mingeid kohustusi siin hakata seadustesse vorpima, vaadakem üle kehtivad! Valdavalt on naised madalamate palkadega. Kui nüüd jagada palk 780 euri kaheks 0,5 kohaks siis mõlemadtöötajad kaotavad tulevases pensioni arvestuses kõvasti. Samuti kõik alla 340 eurised töötasud toovas kaasa tööandjale miinimumsots maksu kohustuse. Sellised seadused pärsivad osalise tööajaga töötamist(va pesnionär, tudengid,alaealised, puudega töövõimelised) ja sellepärast välditakse osaajalist töötamist sotsmaksu soodustust mitte saavate puhul. Ja tegelikult on naiste palgad üsna väikesed enamuses, et sealt polegi midagi osalise töökoormusega töökohtadeks poolitada.
V
väikesed?  /   16:55, 9. aug 2016
oskusteta prostid tahavad advokaadi tasu, muidu ei liiguta lillegi, on see väike? Isegi keskmise tunnitasu eest ei viitsita liigutadagi.
J
jalg jala ette  /   14:27, 9. aug 2016
On viimane aeg kõrgepalgaliste hüvitusi tõsta. See , et madalapalgaline saab 10 vähem vanemahüvitist , ei koti ei Sahknat ega Ilvest.
T
tüütab ära  /   14:48, 9. aug 2016
Kohutav, kuidas tänapäeva väikelaste vanemad on ära hellitatud, anna palju tahes, ikka vähe. Iga ema teab, kaua ta lapsega tahab kodus olla, jagagu vastavalt kuudele see emapalk ära, pole ju vaja 1,5 aastaga seda sirgeks lüüa. Enda lapsed tuleb ikka ise üles kasvatada, kui pole võimalik, siis ära sünnita.
  /   16:13, 9. aug 2016
kle tropp, nad ei sünnitagi, kes makse maksavad - penskarid või riigi palgal lohvitevad lollpead ?
J
Juss  /   22:13, 9. aug 2016
Penskarid maksavad ka riigile makse, nii et ei maksa vinguda. Arvatavasti on maksnud ja maksavad rohkem, kui sina kunagi maksta suudad.
S
Selge  /   15:15, 9. aug 2016
Rikastele on ikka vähe, tuleb veel anda, võiks ju siis lausa kümnekordne hüvitus maksta kuni surmani.
N
Nojah  /   16:21, 9. aug 2016
Vanemahüvutisel pole sündimuse seisukohalt mõju olnudki. Pole see aeg praegu teine kui 10 aastat tagasi. 1,5 aastane laps ei ole arenguliselt lasteaiaküps, jutud aktselerantmaimikutest on pigem vanemate eneserahutuseks. Kui laps ei nuta, siis sellepärast,et saab aru selle mõttetusest, mitte sellepärast, et talle emast lahutatus meeldib. Pealegi, kus on see lasteaed, kuhu alla 3-3.5-aastast võetakse? Pakun välja kontoritöö korral paindliku tööaja ja -koha variandi. Igasugu osakoormused esiteks ei aita rahaliselt midagi ja teevad ka töö organiseerimise keeruliseks. Peamine selleks, et iivet tõsta, on hoopis emade usk heasse homsesse ja põhimõtteline suhtumise muutus lastega peredesse ühiskonnas. Ei näe valitsust kummagi eeltingimuse loomisega tegelevat.
N
Nojah  /   16:21, 9. aug 2016
Vanemahüvutisel pole sündimuse seisukohalt mõju olnudki. Pole see aeg praegu teine kui 10 aastat tagasi. 1,5 aastane laps ei ole arenguliselt lasteaiaküps, jutud aktselerantmaimikutest on pigem vanemate eneserahutuseks. Kui laps ei nuta, siis sellepärast,et saab aru selle mõttetusest, mitte sellepärast, et talle emast lahutatus meeldib. Pealegi, kus on see lasteaed, kuhu alla 3-3.5-aastast võetakse? Pakun välja kontoritöö korral paindliku tööaja ja -koha variandi. Igasugu osakoormused esiteks ei aita rahaliselt midagi ja teevad ka töö organiseerimise keeruliseks. Peamine selleks, et iivet tõsta, on hoopis emade usk heasse homsesse ja põhimõtteline suhtumise muutus lastega peredesse ühiskonnas. Ei näe valitsust kummagi eeltingimuse loomisega tegelevat.
L
Liisi  /   17:25, 11. nov 2017
Seda, kust vajadusel raha on võimalik juurde leida, saab mugavalt võrrelda lehelt: https://www.coolfinance.ee/laenukalkulaator
M
maart  /   14:17, 19. jaan 2018
Siit leiate laenuliike ja nende tingimusi http://sinulaen.ee/laenud/

Loe ka neid lugusid