Jaga:     
Teismeline | Käitumine

Armunud teismeline – usalduse proovikivi

Teismeliste armumisest räägivad Ingrid Luik-Semevsky ja Linda Jürs, kes töötavad praegu samas koolis ja paluvad end nimetada tugispetsialistideks. Oma töökabinetis on nad silmitsi seisnud paljude eri probleemidega teismelistega.

Nii Ingrid kui ka Linda rõhutavad, et lapsevanemale on kõige tähtsam see, et laps oma tunnetest räägib. Paljud vanemad sellist avameelsust paraku ei koge. Et selleni jõuda, tuleks juba väiksena laps ära kuulata, isegi kui ta räägib tühistel teemadel. Alati pole aga kohe võimalust last ära kuulata. Seepärast tuleb lapsele öelda aeg, millal saab temaga rääkida. Ja kui laps on rääkinud, tuleks teda selle eest tänada!

“Armumise tunne ise on hästi oluline,” ütleb Linda.
“See on ilus märk, et noor on jõudnud uude etappi oma elus,see on põnev, aga ka hirmutav,”
lisab Ingrid. “Ma arvan, et igal lapsevanemal peaks olema hea meel, kui laps on armunud, ja veel rõõmsam peaks ta olema siis, kui laps räägib sellest.”

Kui teismeline, olgu ta kui noor tahes, avaldab, et on armunud, et tohiks mitte mingil juhul seda tunnet või teda ennast naeruvääristada. Või öelda, et see on tühiasi ja läheb peagi üle. Lapsevanem ei tohiks kunagi unustada, et ta on ka ise samas seisundis olnud. Pigem võikski meelde tuletada, kui õnnestav tunne oli esimene armumine! Lapsevanem võiks rõõmustada ja olla toeks. Kui vanema enda esimesed armumiskogemused ei lõppenud hästi, peaks siinkohal nendest tunnetest distantseeruma.

Tasub arvestada, et teismeline ei ole veel küps isiksus ning ta on eluetapis, kus toimuvad tohutud murrangud. Teismelisega suhtlemine aitab areneda ka lapsevanemal. “Esimene armastus on päris hea proovikivi, kas lapse ja vanema vahel on usaldus olemas,” teab Ingrid.

Esimene armastus on inimesele väga oluline ning tal tuleks lasta selles tundes sees olla. Kui aga armastus peaks purunema, on tähtis, et vanem on kõrval. Ühtki suhet ei tohi hooga purustada. Alustatud asi on vaja lõpule viia, et midagi hingele ei jääks ja suhtlus vastaspoolega saaks ka tulevikus jätkuda.

Noorele on armumise ja esimeste partnerlussuhete puhul väga suureks õppetunniks teisega arvestamine. Vanemale on see hea märk, et laps omandab empaatiavõimet.

RASEDUSEST HOIDUMINE

Rasedusest hoidumine ja enda haiguste eest kaitsmine ei tohi olla tabuteema. Tuleks leida õige moment neil teemadel rääkimiseks. Paljud noored, eriti poisid, muretsevad näiteks, kuidas kondoomi kasutamisega hakkama saada. Pole häbiasi seda harjutada, näiteks mõne abivahendi peal. Ideaalne oleks, kui pojal aitaks kondoomiga ümberkäimist õppida isa. Kui lapsevanem oma lapsele seksist ei räägi, omandab ta teadmised sõpradelt ja need võivad osutuda väga vildakaks.
Kui lapsel on varem olnud füüsilise läheduse puudus ja emotsionaalne külg on nõrk, võib see tuua kaasa probleemseid olukordi. Näiteks tõestatakse end kellegagi magades. Ingrid ja Linda teavad oma kogemustest ka olukordi, kus tüdrukud tahavad juba põhikooli ajal saada last, sest neil on igatsus kellegi täiesti oma järele. Mõni on ka oma soovi teoks teinud, olgugi et on räägitud, et laps toob elumuutuse igaveseks.

Noorelt kokku?

Ilmselt tuleb igale lapsevanemale ehmatusena teade, et teismeline soovib oma armastatuga kokku kolida. Ingrid soovitab, et kui tegu on vaid armumisega, siis võiks lapsevanem selgeks teha, et kokku kolida on veel vara. Et kooselu nõuab oskusi võtta vastutust ning sellega kaasnevad suhtes paljud keerulised tahud. Unustada ei tohiks ka seda, et kokkukolimise eelduseks on iseseisev majanduslik toimetulek!

“Väevõimuga noort n-ö paika ei pane. Kui tema soov vanematest lahku kolida on kindel, tuleb seda ka aktsepteerida – peaasi, et säiliks hea suhe lapsega. Tee tagasi koju peaks alati avatuks jääma,” ütleb Ingrid.

Keerulisem on olukord siis, kui teismeline on jäänud lapseootele. Kui lapse isa on valmis võt-
ma vastutust ja kandma pere eest hoolt ning vanemate ja lähedaste otsest tuge ei vajata, võiks kooselu lubada.

Raseduse puhul on taas kord tähtis mitte reageerida nõnda, et see suhte vanema ja lapse vahel ära rikub. Aega peaks jaguma noorte plaanide, mõtete ja tunnete ära-kuulamiseks. Lapseootele jäänud teismelist tuleb toetada omapoolse info, mõtete ja arusaamadega – ilma neid peale surumata. Niisama tänitada ei maksa. Tuleks valmis olla toetama teismelise otsust saada laps või lõpetada rasedus. Sellises olukorras võib olla tarvis ka perevälise nõustaja abi. Vajalik on koostöö kooliga, kus teismeline õpib.

“Kui on otsustatud rasedus katkestada, on asjakohane üle rääkida võimalused, kuidas rasedust ära hoida. Tuleb jagada infot, mida nii rasedus kui ka selle katkestamine ihu ja hingega teevad, mis on võimalikud tagajärjed,” sõnab Ingrid.

Julgelt nõu küsida

Eestis tegutseb juba üksjagu perenõustajaid, psühholooge, ämmaemandaid jt, kelle tööks on inimesi nõustada nii pere-, hinge- kui ka seksuaalküsimustes. Ei tasu tunda valehäbi neilt nõu küsides.

Ingrid ja Linda rõhutavad ka, et lapsevanem ei tohiks tunda end armukadedana, kui tema laps on valinud eeskujuks või usaldusisikuks mõne teise täiskasvanu. Peaasi, et tal see inimene olemas on. Kui see täiskasvanu (nt psühholoog, sotsiaalpedagoog, õpetaja) töötab koolis, kus laps veedab suure osa oma ajast, on see suur pluss. Lugeda tasub ilukirjandustki – mõlemad naised kiidavad näiteks Aidi Valliku noorsooromaani “Kuidas elad, Ann?”

Esimene armastus võib sageli puruneda või ei leita vastuarmastust. Tähtis on ka neis olukordades olla lapse kõrval ja korraldada koos rõõmsaid ettevõtmisi, et mõtted mujale viia. Kui teismeline tahab nutta, laske tal seda teha. Arvamus, et mehed ei nuta, on õnneks juba ununemas.

Rängimad on äärmuslikud juhtumid, kus teismelisel kaob armastuse purunedes eluisu – selles olukorras peaks pöörduma spetsialisti poole. Asjatundjate kinnitusel tuleb enesetapusoove ette üha sagedamini, eriti poistel. Kui lapsel kaob elumõte, kaotab ta sära ja rõõmsa meele – sellist muutumist ei tohi aga jätta tähelepanuta.

Ka lapsevanem peaks näitama oma lapse armastatu vastu üles huvi, suhte jätkudes ehk suhtlema ka teise poole vanematega. Ent siingi on oluline usaldada oma intuitsiooni ja mitte mõelda sellele, mida teised asjast arvavad. Kui ema arvab näiteks, et kõik mehed on sead, võiks ta selle teadmise endale hoida, olgugi et laps saab sellisest hoiakust aru sõnadetagi.

Mõnikord juhtub, et teismelised on hädas austajatega, kes on neisse armunud. Siinkohal on tähtis noorele selgitada, et keegi ei vastuta teise inimese õnne eest, suhet ei tasu luua haletsusest. Tuleb rääkida ausalt, nii nagu asjad on.

Armumine samasse sugupoolde

Nii Ingrid kui ka Linda on kogenud, et mõnikord armuvad teismelised sama sugupoole esindajasse ega oska oma tunnetega midagi peale hakata. Noorel tekib küsimus, kuidas teisele öelda, et ta talle meeldib. Ingrid mäletab üht sellist juhtumit tüdrukuga, kes tundis, et ta ei tohi oma tunnet tunda. Samuti kartis ta, mida arvavad sellest lähedased. Kui siis see tüdruk lõpuks teisele tüdrukule avaldas, et on temasse armunud, järgnes murdumine. Õnneks sai neiu vastuarmastuse puudumisest kiiresti üle ja tüdrukud saavad siiani hästi läbi.

Kui noor tunneb, et lähedased on tema armumise vastu, võivad tagajärjed olla kurvad. Lapse-
vanem peaks selles olukorras keskenduma oma lapse tundele, mitte armumisobjekti. Kui lapse armastatu ei meeldi vanemale, ei tohiks ta seda välja näidata, et mitte tõugata last igaveseks endast eemale ja sundida teda oma tundeid edaspidi endas hoidma.

Seksuaalelu alustamisele ei saa lapsevanem kätt ette panna, ehkki paljud vanemad kardavad seda uut eluetappi, mis võib alata ootuspärasest varem. Armastusel on kolm tahku: lähedus, kirg ja kohustus. Seksuaalsus on üks eneseavastamise protsessidest. Kui on näha, et laps juba luusib interneti pornolehekülgedel, on vanemal õige aeg see teema jutuks võtta. Kõige parem on seksiga seonduvat etappide kaupa juba maast madalast
valgustada.

Armastusel on kolm tahku: lähedus, kirg ja kohustus.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid