Jaga:     
Teismeline | Alkohol ja ohud

Alkohol, arstide tööandja

Tõepoolest, selline kõnekäänd on intensiivravis käibel ja tähendab seda, et kui ei oleks alkoholi ja selle mõjul toimunud traumasid-mürgistusi, ei oleks arstidel selles osakonnas tööd. Suur osa traumadest, kus kannatanu elu ripub juuksekarva otsas, on tekkinud otseselt alkoholi süül. Olgu need liiklusavariid, kus roolis on purjus inimene, kaklused, tapmiskatsed või suitsiidid.

Kui inimene on alkoholi pikka aega regulaarselt tarvitanud, tekivad rasked haigused, mille ravi või järelravi on väga töömahukas. Näiteks alkohoolne pankreatiit ehk kõhunäärmepõletik, maksa kärbumine ehk tsirroos, südamepuudulikkus ja mitmed närvisüsteemi lagundavad haigused, mille tulemusena tekivad eluohtlikud seisundid. Vahel ei ole kahjuks ravist enam abi.

Kuidas on joomine kiirabiarsti pilgu läbi muutunud?

Pole inimest, kes ei oleks kokku puutunud joobes inimesega. Kõik oleks justkui tuttav ja kümneid kordi õpikutes kirjeldatud.

Siiski on viimase paarikümne aasta jooksul palju muutunud. Tänapäeva mees ei ole nii lihaseline kui varem, ta sööb rasvasemat toitu, tema vaimne koormus on teistsugune. Inimesed kasutavad sagedamini pikaajalisi ravimeid (nt rasestumisvastased vahendid, antidepressandid), peetakse dieete, tarvitatakse toidulisandeid jne. See kõik mõjutab alkoholi imendumisekiirust, jaotumist organismis ja ärajäämanähtusid ehk pohmelust.

Teistsugused on ka joogid, mida me joome. Sageli kombineeritakse aineid, näiteks energiajooke kange alkoholiga. Kõiki selliseid muutusi ei saa väga hõlpsasti teaduslikult uurida, sest katsed inimestega on enamikus arenenud riikides keelatud ja paljud eetikakomiteed ei anna alkoholiuuringuteks luba. Seetõttu saavad arstid teavet juba haigestunute uurimise teel, mis ei ole kuigi efektiivne meetod.

Kuidas käitub joobes patsient?

Alkoholil on meditsiini mõttes kolm staadiumit: joove, mürgistus ja abstinents ehk võõrutusseisund. Olulisim on joobe euforiseeriv staadium, kus inimene on lõbus, kaovad pidurid, vähenevad häbelikkus, tagasihoidlikkus ja ka alalhoidlikkus. Edasi juues läheb see sujuvalt üle depressiivseks ehk pidurdusstaadiumiks.

Peaaju keskuste vahel liikuvate impulsside kiirus väheneb, halvenevad tasakaal, kõne, nägemine, ka haistmine ja maitsetaju, samuti operatiivne mälu. Joobe süvenedes areneb kerge narkoos, inimene kaotab teadvuse ja jääb magama. Alkoholi juurdevoolu lakkamisel või olulisel vähenemisel euforiseerivast staadiumist järgmisi ei teki.

Mis toimub alkoholi võõrutusseisundi ajal?

Abstinents ehk võõrutusseisund on iseloomulik kõigile mõnuainetele, ka alkoholile. Näiteks oopiumi (morfiin, heroiin) süstijal on võõrutuse ajal tugevad valud. Alkoholivõõrutuse tunnuseks on lisaks peavalule ka meeleolu langus (nn kassi­ahastus).

Depressioon, mis ärajäämanähtudega kaasneb, on sageli enesetapu põhjustaja. Lisaks on pikaajalise joomise (tsükli) korral ka krampide oht. Mõlemal juhul on inimese elu ohus ja vajadusel tuleb kutsuda kiirabi.

Kui suur on tõenäosus, et üks kord intensiivraviosakonda sattunud noor satub sinna teist korda?
Kas ta just intensiivravisse satub, aga arstide hoole alla võib ta taas sattuda küll. Osadel inimestel on kaasasündinud alkoholitalumatus: inimene jääb kiiremini purju ja temaga juhtub igasugu õnnetusi.

Siiski, enamik inimesi võtab nooruses ­saadud õppetundi tõsiselt, oskab tulevikus alkoholi tarvitades oma keha paremini tunnetada ning üle piiri ei lähe. Kahjuks, mida madalam intelligentsustase, seda vähem on moraalset survet selles keerulises vanuses ühiskonnareegleid järgida.

Mida saaks teha, et sellised juhtumid väheneksid?

Alkohol on meie ühiskonna osa ja sellega peab õppima koos elama. Kindlasti on hulk inimesi, kes peaks hoiduma igasugusest kokkupuutest alkoholiga oma organismi eripära tõttu. Muidu on kiire desotsialiseerumine paratamatu.

Seda tuleks võtta nagu allergiat: kokkupuudet tuleb vältida.
Mõned jäävad aga ennast ikka purjus peaga vigastama, sest “kutsikaiga” on kord juba selline, et tuleb kõike ise proovida. Pere ja lähiümbruse eeskuju aitab omandada alkoholi kui eelkõige tseremoniaalse joobeaine kasutamise kunsti.

Kui kõik osapooled suhtuvad asja rahulikult, ettevalmistatuna ja ratsionaalselt, siis midagi hullu ei sünni.

Kuidas saada aru, et inimesel on alkoholimürgistus? Mida saaks koduste vahenditega teha?

Joobe ja mürgistuse vahe meditsiinis on kannatanu teadvus – mürgistusega inimene ei suuda kontakteeruda, ei ütle oma nime ega aadressi. Meditsiinikeeles on tal kooma. See on kindlasti olukord, kus arstiabi on vajalik. Kodus tekib aga küsimus, mida teha, kui alkoholi pruukinu oksendab, tal on nõrkus, värinad või muud ebameeldivad aistingud.

Kui inimene on teadvusel, tal on paha olla ja alkoholi on viimati pruugitud alla tunni tagasi, siis on rohke sooja vee joomine ja oksendamine omal kohal: loodus tuleb appi ja eemaldab mürgi maost. Kahjuks kõik, mis on juba soolde edasi läinud, enam oksendamisega välja ei tule: see imendub verre.
Abiks on rohke vee joomine, 2–3 liitrit paari tunni jooksul. Soovitatav on mineraalvesi, ka magus tee on omal kohal. Kui inimesel on külm, tuleb ta soojalt katta. Mingid saunad, külmad vannid ega muu rahvatarkus ei aita alkoholi põlemisele kaasa – vaid aeg on parandaja. Kui joobnu enam ei oksenda ja ta on piisavalt vett joonud, võib anda tableti tavalist peavalu- või palavikurohtu.

Mida teeb kiirabi mürgistuse saanud noorega?

Meditsiinis on reegel: enne diagnoosi ja siis ravi. Kiirabi uurib esimesena haiget ja välistab muud kooma põhjused (vere väike suhkrusisaldus, peatrauma, narkootikumi üledoos jmt), vaatab üle inimese elulised parameetrid (vabad hingamisteed, südame löögisagedus, arteriaalne vererõhk jne) ja vajadusel toetab neid.

Kui diagnoos on kindel, on taktika suunatud mürgi juurdevoolu lõpetamisele, verre imendunud mürgi lahjendamisele ja mürgi organismist välja viimisele. Kahjuks ei ole leiutatud alkoholile vastumürki, mistõttu ei saa alkoholi toimet momentselt katkestada.

Enamasti jätkub ravi haiglas. Puhta alkoholimürgistuse korral saab haige tavaliselt 4–5 tunni pärast kodusele ravile saata. Kui aga alkoholi joodi väga palju või oli tegu ka muude mürkidega (“korgijook”, amfetamiin, salaviin), võib ravi olla väga keeruline ja pikk. Iga kord ei pruugi meditsiin peale jääda.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid