Jaga:     
Ajajoon | 12-15 aastat

Tütar suitsetas ja nuusutas liimi


Toimetus sai kirja ühelt pealinna emalt: "Minu 12aastane tütar jäi suitsetamisega politseile vahele. Tema puhul on tegemist raske puberteetikuga ja saatsin ta enda ema juurde, ehk tõuseb sealsest loengupidamisest mingit tulu. Vanaema pool aga läksid lapse keelepaelad valla ja tuli välja, et ta nuusutab koos sõpradega ka liimi. Küsimuse peale, kuidas on muude narkootiliste ainetega, vastas ta "ei". Ta teab, mis narkootikumid inimesega teevad ja ei tarvita neid.

Tule taevas appi! See punt siin arvab, et liimi nuusutamine on kahjutu tegevus ega kuulu narkomaania alla!

Panin siis kõik rattad käima - sotsiaaltöötaja, noorsoopolitsei, psühhiaater. Nende käikude kaudu selgub tõde.

Ma ei suuda uskuda! Lapsed ei tea:

  • mida teeb liim ajuga,
  • mis asi on alaealiste komisjon,
  • mis on Nõmme erikool."
See lühike kiri tekitas juurde hulga uusi küsimusi. Läkitusega kaasas oli nii kirjutaja nimi kui ka telefoninumber. Helistasin, saime kokku ja kerime nüüd selle loo uuesti lahti, aeglasemalt ja detailirikkamalt.


Kui ei teaks, siis ei usuks

Toimetusele kirjutanud naine tahab lugejate ees jääda anonüümseks, kutsume teda näiteks Ritaks. Kohtumisele tulles lükkab ta enda ees käru aastase poisipõnniga. Pärast 12 aastat kõva töörügamist, mille jooksul sai käima lükatud ka oma väikefirma, on Rita end nüüd pühendanud kodule.

Vahetult enne mulluseid jõulupühi sai ta telefonikõne kohalikust politseijaoskonnast. Tema 12aastane tütar koos sama vana sõbrannaga tegi läheduses oleva maja trepikojas suitsu. Tüdrukute õnnetuseks haarasid pahased majaelanikud neil kraest kinni ja tirisid üle õue asuvasse politseijaoskonda. Leidsid ka koha, kus suitsetada, politsei nina all! Kutsuti välja vanemad, tuli kirjutada seletuskiri, lapsed anti allkirja vastu kodustele üle.

Kodus oli jutt muidugi kuri, isa-ema vihased ja pettunud. Kuna väike vend põdes 40kraadise palavikuga viirushaigust, ema polnud mitu ööd õieti maganud ja pühad olid tulemas, otsustati, et jääb nii nagu varem plaanitud - tüdruk sõidab pühadeks vanaema juurde. Võib-olla lähevad seal ka keelepaelad rohkem valla.

Juba järgmisel päeval tuli vanema juures elav Rita vend nende poole. "Kui sa vaid teaksid, Rita! Ma vist ikka ei saa sulle rääkida..."

Mis selgus? Et suitsetatakse juba pikemat aega, ikka üks-kaks suitsu päevas. Et leidub putkasid, kust 12aastane tüdruk saab ise suitsu osta. Et nuusutatakse liimi.
"Kui ma ei teaks, siis ma ei usuks seda siiani!" hüüatab Rita. Kas teie usuksite, et teie laps ostab poest taskuraha eest kummiliimi, läheb koos sõpradega kellegi koju, kus parasjagu pole vanemaid, või siis lihtsalt õhtul õue majadevahelise mänguväljaku pimedasse nurka, pigistab tuubi kilekotti tühjaks, surub koti näole ja hingab, et saada kaifi. Sest sõbranna klassivennad rääkisid, et see on äge. Hiljem tuleb koju, hõikab "tere" emale-isale ja nende laua ümber kogunenud sõpradele, kes parajasti mängivad rõõmsal meelel "Aliast", ja libiseb vaikselt oma tuppa. Rita tütrega täpselt nii oli.

"Lapsed meie endi keskelt," iseloomustab Rita neid nooremas teismeeas poisse-tüdrukuid, kellega koos tema tütar väidetavalt kahel korral liimi nuusutamas käis. "Lapsed, kelle vanemad on hinnatud töötajad, kel kodus kõik eluks vajalik olemas, kes käivad ema-isaga reisidel ja veedavad pühad vanavanemate juures." Ja mõned neist usuvad, et kui narkootikumid on ohtlikud, siis liim on lihtsalt liim. See ei tee midagi. Rita tundis, et tema on nüüd ummikus.

Kas liim kahjustas aju?

"Ma ei teadnud liimi nuusutamisest midagi. Ma ei teadnud, kuidas ma peaksin käituma," tunnistab ta. Kuna Rita tundub otsustava tegutsemisega naine, lükkas ta kõik rattad käima. Mees pidas seda ülereageerimiseks, tema arvates piisanuks ka koduarestist.

Esimeseks tegevuseks sai telefonikõne koos Rita tütrega suitsetamiselt tabatud sõbranna emale. Valmistunud halvimaks, kohtas Rita enda üllatuseks teisel pool toru mõistvat ja tänulikku suhtumist. Ka seal elas mures perekond, kes lootis siiski oma jõududega asjad joone peale saada.
Kohtun ka selle teise emaga. Ühine mure tegi neist Ritaga sõbrannad. Naine räägib, et tema ei oleks jaksanud kõike nii põhjalikult ette võtta, aga on tänulik Ritale, kelle aktiivsuse tõttu said nemadki paljudes asjades targemaks.

Naiste ühine käik viis neid koos lastega noorsoopolitseisse, kus oldi vanemate algatatud kontaktivõtmise üle heas mõttes üllatunud. Noorsoopolitseinik kuulas tüdrukud vanemate silma all veel kord üle ja rääkis pika jutu sellest, mis juhtub lastega, kes satuvad politsei orbiidile. Teie lugege seda allolevast lisaloost. Eks see jutt ehmatas noored tüdrukud parasjagu ära.

Olgem ausad, juba see samm oli rohkem, kui mina ja enamik vanemaid astuks. Rita aga sammus edasi "oma südamehääle järele", nagu ta ise ütleb. Ehk siis järgmine käik viis linnaosa sotsiaaltöötaja kabinetti. Üksi, ilma tütre ja teise lapse vanemata.

Tegelikult käis tütar juba pool aastat enne liimilugu sama sotsiaaltöötaja jutul. Mina tüdrukuga ei kohtunud, kohatu oleks niigi vaevatud last veel ajakirjaniku ette solgutada, aga ema sõnul on ta "ühelt poolt äärmiselt iseseisev, väga aktiivne, endaealistest vaimses arengus ees, õpib hästi, teisalt aga paugutab uksi, on kinnine ja vanematega eriti ei räägi". Tüdruku kodune käitumine põhjustas vanematele juba jupp aega peavalu ja ema viis ta suvel vestlusele sotsiaaltöötaja juurde. Jutuajamine ei muutnud siiski suurt midagi.

Rita ütleb "hüper-super" sotsiaaltöötaja kohta, kes teda nüüd poolteist tundi kannatlikult kuulas ja toetavat suhtumist üles näitas. Koos otsustati, et Rita tütar peaks käima psühhiaatri vastuvõtul, sest äkki on liimi nuusutamine kahjustanud aju.

Psühhiaatriahaiglas puhkamas

Kuna esimene vaba aeg psühhiaatri juurde oli alles pooleteise kuu pärast, pöördus Rita psühhiaatriahaigla erakorralisse vastuvõttu. Seal selgus, et juhuslikult on hetkel ühe arsti vastuvõtuaeg vabanenud, ja nii istuski ta juba tütrega arsti kabinetis. Mis kinnitab veel kord, et aktiivsete inimeste ees kipuvad uksed ise avanema.

See, et arst tegi ettepaneku tüdruk nädalaks psühhiaatriahaiglasse uuringutele võt-
ta, üllatas Ritat. Kui nüüd järele mõelda, et lugu algas suitsuga vahelejäämisest ja arenes paari nädalaga psühhiaatriahaigla statsionaarini, siis juhtus ikka päris kiiresti päris palju. Eriti ühe 12aastase tüdruku jaoks.

"Muidugi ma olin nõus, kui pakutakse tasuta aju-uuringuid," meenutab Rita. Psühhiaatriahaigla kõlab koledalt, aga tegelikult polnud seal midagi eriti hullu. "Tegime asja ilusaks, ostsime uue pidžaama ja sussid, iga päev helistasime ja õhtuti käisime perega lapsel külas." Juba üsna alguses sai selgeks, et aju pole kahjustatud. Tüdruk ei vaja mingisugust ravi. Sellest hoolimata soovitas arst jätta lapse nädalaks sinna, et "las puhkab".

Nädalase "puhkuse" mõju oli ema jutu järgi üllatavalt positiivne. Tüdruk elas ühes palatis koos omaealistega, kellest üks jäi nii rängasti vanemate lahutuse hammasrataste vahele, et ise endaga enam hakkama ei saanud, ja teine kaotas õnnetuses nii ema kui isa. Nende laste saatust enda omaga võrreldes olevat ta hakanud uskuma, et tema elu polegi kõige hullem.

Ta avastas endas häid külgi - et ta on üpris ilus, üpris hooliv ja polegi ainuke, kes ei ole käinud soojal maal. Siin sisaldub muidugi ka sõnum, et millegi pärast hoidis lapse enesehinnang varem küllalt maadligi. Midagi muutus ka tütre käitumises, juba enne haiglaseanssi. Temaga sai vabamalt rääkida keerulistest ja ebameeldivatest asjadest. Meeletu varjamine, salgamine ja valetamine oli lapsele raske koorem, millest vabanemine tõi kergenduse. Ühel õhtul läks tütar täiesti vabatahtlikult perega kaasa kelgutama. Seda polnud enam ammu juhtunud.

Hiljem on juba hilja

"Ega ma pole olnud mingi superema," räägib Rita. "Elame materiaalses ühiskonnas ja paratamatult peab ületunde rabama ja ennast tõestama, et ehitada kodu ja et lastel oleks kõik need popid ja vinged asjad olemas. Mina olen elus tohutult palju tööd teinud. Tõusnud öösiti kell kaks, jõudnud hommikul kuus koju, maganud ja uuesti tööle läinud. Nüüd jäin pärast 12 aastat koduseks ja avastasin, et ups, vaat mis probleemid siin veel kõik on. Uputad ennast töösse ja arvad, et sul on nii hea ja tubli ja iseseisev laps. Kaugelt vaadates tundub kõik okei. Jah, isa käis normaalaegadel tööl. Ent kui ema on kogu aeg ära või kodus olles magab, sest ta on väsinud, ja me räägime siin aastatest, siis eks see anna tunda.

Olen teinud kasvatusvigu. Aga mõtlesin, et kui ma nüüd sellele jamale tõsiselt ei reageeri, siis 16aastase lapsega olen juba rongist maha jäänud. Ju siis oli seda tagasilööki meile vaja, et silmi avada. Kahjuks ei ole me ainsad omataolised. Meid on palju."  

MIDA LAPSED EI TEA

Rita imestas, et tema tütar ei tea midagi liimi nuusutamise mõjust ega sellest, mis juhtub, kui suitsetamisega vahele jääd. Uurime siis järele.

Mis saab, kui alla 14aastane laps jääb suitsetamisega politseile vahele?

Vastab Taimi Lukk, Põhja Politseiprefektuuri noorsookonstaabel:

  • Tubakaseadus ütleb, et alaealisel (alla 18aastasel) on keelatud tubakatooteid tarbida.
  • Alaealisele võib suitsetamise, tubakatoodete omamise või omandamise eest määrata kuni 600 krooni trahvi.
  • Kui alla 14aastane laps jääb vahele suitsetamise, alkoholi tarbimise või mõne muu õigusrikkumisega, võtab politsei ühendust lapse vanemate või seadusliku esindajaga.
  • Kui vanem ei saa lapsele politseijaoskonda järele minna, on politsei kohustatud toimetama ta turvakodusse. Politseinikud võivad ka ise lapse koju viia.
  • Esimese vahelejäämise puhul võib politsei piirduda hoiatusega. Sellest järgmine aste on alaealiste komisjon ja/või rahatrahv.
  • Alaealiste komisjon vestleb lapse ja vanematega. Komisjonil on võimalik suunata laps vestlusele vastava ala spetsialisti juurde, sotsiaalprogrammi, määrata talle ühiskondlikult kasulikku tööd jm.
  • Mida rohkem laps rikkumistega vahele jääb, seda karmimad on karistused.
Mis on Nõmme tee erikool?

See on Tallinna laste turvakeskuse 30kohaline erirežiimiga varjupaik sõltuvusprobleemidega noortele vanuses 10-18 aastat. Turvakeskusse suunab linnaosa alaealiste komisjon.

Kuidas võib liimi nuusutamine kahjustada tervist?

Anne Kleinberg, Tallinna lastehaigla lastepsühhiaater:

Sagedasti esineb sel puhul hingamisteede ärritust, kroonilist köha, peavalu ja/või isutust. Nuusutamine võib põhjustada ägeda mürgistuse koos iivelduse või oksendamisega, tekitada krampe ja hingamisseiskumist, mis lõpeb surmaga. Eelkõige kujutab see ohtu ajule, kuid ka kõigile teistele elutähtsatele organitele.

Kas sellest võib tekkida sõltuvus?

Jah. Kui liimi nuusutatakse pidevalt, tekivad püsivad ajukahjustused, psüühikahäired. Esmalt võivad need väljenduda keskendumisraskuste, unehäirete, meeleolukõikumiste ja/või impulsiivse käitumisena, kuid ka hallutsinatsioonide, ärrituvuse ja pideva eufoorilise meeleoluna.

Millises vanuses on liimi nuusutamine kõige levinum?

Vanuses 10-14 aastat ehk eas, mil liim on kõige kättesaadavam uimastaval eesmärgil kasutatav aine.  

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid