2
fotot
Jaga:     
Teismeline | Seks

Kolm klikki seksini

Esimene klikk: trükime Google’i otsingureale sõna sex ja vajutame klahvi Enter.
Teine klikk: 0,15 sekundiga leiab otsingumootor 581 miljonit vastet, kõige esimesel real seisab Free Porn Videos ehk tasuta pornovideod. Klikime.
Kolmas klikk: sajad videod ja pildid on nüüd järgmise nupuvajutuse kaugusel.

Kolm klikki, ja pidu käib. Halloo, teismeliste poiste isad ja emad! Olete te valmis andma kolm tilka verd, et teie laps ei ole neid kolme klikki teinud? Ja kui on, siis mida ta sealt õppis seksi, suhete ja armastuse kohta? Või kust ta üldse neist asjust oma teadmised ammutab?

Muutused tekitavad segadust

Ma kardan, et neid kolme tilka verd ei saa kergekäeliselt anda, kui jutt on teismelistest poistest. Just murdeea algul kasvab meessuguhormooni testosterooni hulk poiste organismis hüppeliselt ning suurte muutustega, mis hakkavad toimuma nende kehas, käib kaasas ka huvi seksiteemade vastu.

Raamatu “Päästke poisid” üks autor, Soome seksuaaltervise kliiniku projekti “Mehe aeg” juhtivspetsialist Samuli Koiso-Kanttila, kes pidas Eestis loengu Soome Instituudi kutsel, ütleb, et seks ja suguelundid on peamised teemad, mille vastu tunnevad huvi poiste nõuandetelefonile helistavad noored. Ja helistajaid on aastas umbes 20 000.

Eestis sellist poiste nõuandetelefoni pole, kuid meil on Eesti Seksuaaltervise Liidu internetikeskkond www.amor.ee, kus saab anonüümselt küsida. Aastas tuleb 5000 kirja, neist umbes 15% poistelt. Liidu koolituskeskuse Amor juht Irje Tammeleht kinnitab, et samadel teemadel esitavad kõige rohkem küsimusi ka Eesti poisid.

Nagu näiteks: “Kui mul pole olnud esimest märga ööd, kas mul on võimalik tüdrukut rasedaks teha? Kiire vastus, palun.”
Või siis: “Tere, minul selline küsimus, mis värvi on sperma. Kas valge-hallikas? Palun vastake!”

Noored on teadmatuses ja segaduses ning kui natuke järele mõelda, mis 13–14aastaste poiste kehaga toimub, siis pole ka midagi imestada.

Enam-vähem ühekorraga leiavad aset järgmised muutused:
• peenise ja munandite kiire kasv
• esimene seemnepurse
• eneserahuldamise avastamine
• häälemurre
• karvakasv
• pikkuse kasv.

Seda on natuke liiga palju, et kõigest korraga aru saada. “Kui inimene kasvab järsku 20 cm aastas ja ühtäkki venib kiiresti pikemaks tema jalalaba, siis selle tulemusena läheb paigast ära koordinatsioon,” räägib Samuli Koiso-Kanttila. “See poiss ei saa jalkatrennis enam pallile pihta. Ta võtab noa ja kahvli jälle rusikasse, kühveldab toitu suhu, ise ninapidi taldrikus, ja ajab vähemalt korra söögiaja jooksul klaasi ümber. Ühel hetkel hakkab ta ka tundma segadusse ajavaid armumise tundeid.”

Koiso-Kanttila ütleb, et kiirete muutuste aeg toob poistel kaasa psüühilise taandarengu, kuigi on pisut veider nimetada normaalset arengut taandarenguks. Poiste keel muutub vaesemaks ja konarlikumaks, nad hakkavad ropendama, muutuvad räpakamaks, ebaviisakamaks, kangekaelsemaks ja igatpidi vastuolulisemaks.

Ja selles äraeksinud ja segaduses hinges ning tormituultest vaevatud kehas tõstab pead huvi seksuaalsuse vastu.

Seksuaalne miiniväli

Kust poiss infot saab?

“Peamiselt meediast,” ütleb Irje Tammeleht.
“Kolm aastat vanemalt sõbralt,” täiendab Samuli Koiso-Kanttila, “kes saab oma teadmised samuti meediast.”

Meedia on meie igapäevane elukeskkond, õhk, mida me hingame. See ajakiri, mida te praegu loete (ja mida poisid ei loe), kõik teised ajalehed-ajakirjad, televisioon, raadio, INTERNET (kirjutatud suurte tähtedega tähtsuse rõhutamiseks), arvutimängud, mobiiltelefon (kuhu võib koonduda kõik eelpool loetletu), reklaamid jne.

Meedia on seksuaalne miiniväli, kus liikudes saadavad meie samme suuremad ja väiksemad plahvatused. “Võta mind,” kuulutas seksikas naine majasuurusel reklaamplakatil kaubamaja kevadisel osturallil. “Õu kutt, karga peale,” kamandas kunagi ühe teise reklaamplakati pikakoivaline näitsik mootorratta sadulas. Mäletan, kuidas hiljuti Postimehe veebikülge avades hüppas mulle paremas veerus näkku pilt, kuidas Anu Saagim teise naise rindu limpsib. Selle loo kirjutamise ajal teatab paljarinnaline blondiin sealsamas paremas veerus eurouudiste kõrval, et maikuu Playboy kaante vahel on kõvad mehed ja tulised naised.

Ameerika teadlased Diane E. Levin ja Jean Kilbourne küsivad hiljuti avaldatud raamatus “So Sexy So Soon”, kas me tõesti loodame, et sellises seksualiseeritud keskkonnas elades õpivad poisid looma ja hoidma armastavaid ja hoolivaid suhteid vastassooga? Tüdrukud õpivad juba noorelt, et tütarlapse väärtuse määrab see, kui ilus, sale, kuum ja seksikas ta on. Poisid õpivad hindama tüdrukuid selle järgi, kui lähedal on nad meedias kujutatud võltsile ja pealiskaudsele naiseideaalile. Ning meheideaal? Ilus, heas vormis, seksikas, edukas.

Porno mõjub ajule

Asjad võtavad tülgastavama pöörde, kui pöörame pilgu “seksikatelt” reklaamidelt, filmidelt ja muult pornole, mis, nagu mäletate, ootab kõigest kolme kliki kaugusel. Soomes on üle poole 10aastastest lastest näinud räiget pornot, kinnitab Samuli Koiso-Kanttila, toetudes sellele, mida räägivad poiste nõuandetelefonile helistajad. Ma ei näe põhjust, miks see number peaks Eestis väiksem olema.

Kuulasin hiljuti üht ema, kelle 9aastane poeg rääkis, kuidas teised poisid vaatasid loodusringi ajal arvutist salaja paljaste naiste pilte.
Üks tuttav isa avastas 14aastase poja sünnipäevapeo järel netilehitseja viimati külastatud linkide alt teismeliste tüdrukute räige pornoga veebiaadressi. Poiss ütles, et “sõbrad vaatasid sünnipäeval”. Jah, eks ikka on sõbrad need, kes pahandusi teevad.

“Porno vaatamine mõjub halvasti, sest takistab poisil oma tüdruku, läheduse ja soojuse leidmist,” selgitab Samuli Koiso-Kanttila. Ei ole tavalist arusaamist hellusest, lähedusest, tüdrukuga käimisest, mis algab sõbralikust ja viisakast käitumisest, naeratusest. See osa jääb vahele ja tahetakse asuda kohe “asja kallale”. Usutakse, et inimesed teevad juba esimese vahekorra ajal igasugu seksiakrobaatikatrikke.

Olukord on jõudnud nii kaugele, et spetsialistide seas on tulnud käibele termin pornoajukahjustus. Sõna võib tunduda lõbus, aga sisu on traagiline. See tähendab, et poissi ei eruta enam tüdruku lähedus, puudutus, lõhn, vaid ta erutub ainult kiiresti vahelduvate pornograafiliste kaadrite peale, mille sisu võib ta valida oma soovi ja erutuse astme järgi.

Aja kulgedes peavad kaadrid muutuma erutuse tekitamiseks aina vängemaks. Kui selline poiss on jõudnud täiskasvanuikka, võib ta reaalses vahekorras tunda soorituspingeid, mis omakorda tähendab rohkem erektsioonihäireid, kiire seemnepurske probleeme, hirmu olukordade ees, kus seks võib päevakorrale kerkida. Ja ravimitootjad on õnnelikud, sest kõigi nende asjade vastu saab välja kirjutada tableti.

Koiso-Kanttila: “Porno ütleb noorele inimesele, et seksil pole midagi tegemist tunnetega, see on lihtsalt mehaaniline sooritus. Meie nõuandetelefonile helistas üks poiss, kes tahtis teada, kuidas seksitakse. “Sellest kohast alates ma oskan küll, kui ta juba voodis pikali on,” rääkis teismeeas mehehakatis, “aga kuidas ma ta sinna pikali saan?””

Kes siis kasvatab?

See kõik tunduks kurb, kole ja väljapääsuta, kui meie poegi kasvataks vaid sõbrad, internet ja muu meedia. Tegelikkuses on meil loota veel iseendale ja veidi ka koolile.

Irje Tammeleht Eesti Seksuaaltervise Liidust ütleb, et põhikoolis õpetatakse seksuaalkasvatust inimeseõpetuse raames. See on hea ja vajalik, kuid mis aine sisust õpilasele kohale jõuab, sõltub palju õpetajast. “Kui õpetajale tundub teema ebamugav, siis libisetakse sellest lihtsalt kiiresti üle,” teab Tammeleht. “Eriti keeruline on neist asjust kõnelda poistele. Olen tähele pannud, et mõnikord tellitakse meilt koolitusi selleks, et ei peaks ise rääkima.”

Koolist võib seega olla abi, aga vahel võib-olla ka mitte eriti. Igatahes kogu vastutust seksuaalkasvatuse eest kooli peale veeretada ei õnnestu.
Jääb siis kodu, see viimane kants, kust taganeda pole kuhugi. Koduse seksuaalkasvatuse osas on õnneks ka mõningaid häid ja vabastavaid uudiseid.

“Kuidas rääkida 13–14aastase poisiga seksuaalsusest?” küsin ma Samuli Koiso-Kanttilalt. “Ei pea rääkima otse seksist,” vastab spetsialist, ja see ongi hea ja vabastav uudis. “Vanem võib öelda: sa oled tore poiss, oled mehistunud, küll sinust kasvab tore mees.

Seksuaalkasvatuse üks tähtsamaid eesmärke on, et noor kogeks end olevat potentsiaalne partner. Selleks tunnustage tema häid omadusi, mis need ka ei oleks – sportlik, sõbralik, hea laulja jne. Kui noor tunneb, et ta on piisavalt hea, julgeb ta luua ausat ja avatud sõbrasuhet tüdrukuga sellisena, nagu ta on.

Isa võib rääkida oma kogemustest. Mitte seksikogemustest, vaid sellest, kuidas talle meeldis üks tüdruk, kellel olid valged juuksed ja hamster.” Seksuaalsusest rääkimine on tunnetest rääkimine. Ja pärast seda on ehk ka kergem võtta jutuks see, kas poeg teab, kuidas rasedusest hoidutakse. Ja et seks ei ole porno.

Tundub siis nii, et kuigi me ei saa ehitada seina poiste ja ümbritseva seksuaalse miinivälja vahele, on meil võimalik ümbritseva mõju vähemalt tasakaalustada. Me saame anda oma parima, et märksõna seks klikiks nende ajus lahti ka need leheküljed, kus räägitakse hoolivusest, lähedusest ja liblikatest kõhus.


POISID KÄRATSEVAD JA ROPENDAVAD

Samuli Koiso-Kanttila, poiste ja meeste uurija

Poiste nõuandetelefonile helistab 20 000 poissi aastas. Tüüpiline helistaja on uudishimulik, sõnakas, kannatamatu, ebaviisakas. Tihti helistavad poisid pundiga, panevad telefonitoru lauale ning käratsevad ja karjuvad, näiteks “homo-homo-hoo-moo”. Nende jutt on segane, ebajärjekindel, jäme. Lollitamine ja karjumine võtab umbes 70% telefonikõnede ajast.

Niiviisi katsetatakse, kas täiskasvanu teisel pool toru kannatab neid välja, saab aru ja jaksab kuulata. Umbes viienda kõne ajal hakkavad poisid küsima seda, mis neid tegelikult huvitab, ja umbes kaheksanda kõne võtab mõni sellest pundist üksinda ning räägib oma murest.

Kõikide nende küsimuste taga on tegelikult kaks küsimust:
• kas ma olen okei?
• kas maailm on tõepoolest selline?


0 kommentaari

Loe ka neid lugusid