Jaga:     
Lapseootel | Sünnitus

„Oma kogemusest ei soovita ma minna sünnitama ja loota, et äkki tuleb hea ämmakas.“

"Minu esimene sünnitus oli hull, sest läksin haiglasse Vene ruletti mängima - muidugi ei olnud seal ämmakaid, kellel oleks oskusi naist toetada," kirjutab lugeja Pere ja Kodule.

See on konveiersüsteem. Kui medikamentide ja aparaatidega midagi teha ei saa, siis laiutatakse käsi. Teiseks sünnituseks palkasin isikliku personali. Ei, ma pole üldse rikas, iga sendi ajasin kokku raseduse jooksul. Minu jaoks on hea elu algus väga oluline ja oi, see sünnitus oli niii lahe! See oli täiesti äge lihtsalt, kui tore ja võimas on üks sünnitus, kui sul on õige toetus.

Looduslikud valuvaigistid, ämmaemand, kes oskab last heasse asendisse võimelda, et sünnitustegevus oleks hea. Rea-ämmakaga ilmselt oleks olukord hoopis keisriks läinud, sest beebi oli veidi halvas asendis. Minu ämmakas lahendas olukorra 10-15 minutiga. Sain sünnitada vanni, mis oli minu unistuseks ja väga-väga äge. 

Ei käppinud keegi mu lootekotti ja see avanes viimasel hetkel - laps libises kenasti üsast välja võimsate presside saatel. Mitte kunagi, mitte kellelgi ei soovita ma minna lihtsalt haiglasse ja loota, et ehk tuleb ok ämmakas. Vähemalt sünnitoetaja kaasa! Neil on oskused tõeliselt aidata. Mees sünnitab koos naisega ja on ise elevil, ärevil. Mees oskab kätt hoida, silitada ja olla moraalselt toeks, aga mitte teha seda, mis sünnitoetaja teeb. Mees on ka pea laiali otsas ja vajab ise ka toetust, et kogeda head sünnitust.

Tund aega peale sünnitust olin juba nii väge täis, et oleksin hea meelega järgmist sünnitama hakanud. Vot nii saab, kui teha valikuid, mis isiklikult toetavad. Ei pea sünnitus midagi kohutavat olema. Peab olema oskuslik toetusgrupp ümber.

Räägi kaasa emmede jutustamiskohas Pere ja Kodu Facebookis

Loe ka neid lugusid