Jaga:     
Uudised

Tõeline ime: "Võitlesin seekord oma kõhubeebi elu eest nagu emalõvi, keeldudes uskumast, et midagi enam teha ei saa!"

"Loodan südamest, et mu lugu on toeks neile, kel pooleli samasugune teekond. Et sellega tõuseb teadlikkus emakakaela­ puudulikkusest ning arstide suurem tähelepanelikkus rasedate suhtes, kes on üle elanud varasemaid kaotusi," jagab oma kogemust Pere ja Kodu novembrinumbris Kairi. 

Kuigi lapsesaamise soov oli minuga kaasas käinud umbes sama kaua ja sama tugevalt kui soov õppida, töötada, reisida, ennast ja maailma avastada, siis mitte ühegi nimetatud eesmärgi nimel polnud ma oma 30. eluaastaks pidanud märkimisväärselt vaeva nägema. Ma polnud kordagi ebaõnnestunud ega erilisi kaotusi kandnud. Olin harjunud, et minu elus on kõik läinud mu soovide ja ootuste kohaselt.

Kuni jõudis kätte aeg, mil tundsin, et nüüd võiks seniseid õnnestumisi kroonida üks pisike ­inimene, kellele ühel päeval oma teadmisi ja kogemusi edasi anda. Kui ma 2014. aasta sügisel esimest korda lapseootele jäin, sai selgeks, et päris tavaline see ootus ei tule. Selgus, et mul on kaasasündinud eripära – vaheseinaga emakas. Üks mitmest emaka väär­arengust, mis on tegelikult üsna levinud. Sellise emakaga naisel võib lapse­saamine minna ka tavapäraselt, kuid risk raseduse katkemiseks või enneaegseks sünnituseks on suur. Kui rasedus siiski püsima jääb, võib juhtuda, et enneaegse sünnituse vältimiseks on vaja teha emakakaela tugiõmblus, sest sageli kaasneb emaka väär­arenguga ka emakakaela puudulikkus – seisund, mille puhul emakakael võib valutult lahti vajuda.

Minu kui esmaraseda puhul seda siiski ei tehtud, otsustati vaid sagedamini jälgida. Rasedus püsis alguses näiliselt hästi. Hirm hakkas juba vaikselt hajuma, kui see ootus siiski poolel teel kurva lõpu sai – pisipoeg sündis 23. rasedus­nädalal sügavalt enneaegsena ja võitles oma elu eest kaks kuud, enne kui ta jõud rauges. Neid hirme ja tundeid ning tohutut kurbust, mida see kaotusega lõppenud võitlus endaga kaasa tõi, on võimatu sõnadesse panna. Tagantjärele oskan tänulik olla selle eest, et see kurb kogemus tegi mind piisavalt ettevaatlikuks, et oskasin hakata oma teise lapse elu eest teadlikult võitlema.

Loe pikast võitlusest edasi ajakirjast.

Loe, millest värskes numbris veel juttu on SIIT

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid