2
fotot
Jaga:     
Blogid

Ülestunnistus: "Mõte teisest lapsest väsitab mind!"

"Varsti oleks vaja haiglakott kokku panna. Eelmine kord oli mul vist suht vara see juba valmis. Seekord muudkui avastan, et appi, varsti ju minek ja ma ei tea, kuhu aeg kaob, ma ei jõua, ma ei saa, ei seda, ei teist..."

Eile ja täna on jälle ühed rasked päevad, iiveldab isegi natuke, aga laps möllab või on imelikus asendis, igatahes, kõik kohad valutavad ja mõtlesingi, et ok. Haiglakoti peaks vist ikka kokku panema. Mis siis, et peaaegu 33 nädalat, aga Johaniga sahmimised, nõrk keha (ma ei tea, kui nõrk, a tundub nõrk) jne ikkagi võivad trikke teha, parem olgu koos. Seda enam, et meie detsembribeebide grupis on juba esimesed lapsed sündinud, pole see midagi nii ulmeline. Mäletan, et juulibeebides oli tegelt sama, eks neid ikka sünnib varem ka … No, ärevaks teeb see kõiki, aga mul on vähemalt rahustav kuulda, et tundub, et lastel läheb hästi.

Niisiis, varsti tulevad need “kohustuslikud” mis mul lapsele varutud on ja mida panen haiglakotti postitused, sest on aeg. Nojah, poolteist kuud veel tähtajani, polegi mingi teab mis vara ju.

Mul ei ole absoluutselt seda tunnet, mis oli Johaniga, et oi, kui põnev ja ärev ja iga hetk ikka võib tulla ja jee, küll me hakkama saame. Pigem on see, et aajah, pean mingi aeg jälle Pelgus käima, ma pole valmis sünnitama enam ja ma ei jaksa sellele mitte mõeldagi. Või aajah, me pole ikka veel (!) voodit ära toonud. Meil pole ikka veel (!) vankrit jne. Nagu ei saa aru, et tuleb laps. Raske ja rase jne, aga et ok, Lilli, võta end kokku! Ei jõua kohale, et ma saan teise lapse, ma olen mingis muus mullis või võtab Johan kogu tähelepanu. Ma ei tea, igatahes, mu aju ei võta infot vastu ja kui ma mõtlen sellele, et ma varsti saan beebi, siis … ma olen nüüd aus ja ebapopulaarne, aga see mõte väsitab mind.

Kuidagi, kõike tundub hetkel nii palju olevat, et ma ei suuda keskenduda mitte ühelegi asjale. Isegi mitte sellele, et ma saan uue lapse. Mul on umbes selline tunne, et ah, lükkaks natuke siiski edasi, ma tahaks magada. Või et NÜÜD siis tuli see, et tahaks mingit oma aega veeta, omi asju teha, ergas olla, mitte aeglane rase jne. Mingi jonn on tulnud. Ja endiselt mõtlen Johani vaadates, et kuhu see teine laps veel mahub. Nagu igale inimesele peaks olema üks laps, sest rohkem tundub juba mõistatus, kuidas peaks hakkama saama.

Neid asju ei ole hea mõelda või tunnistada, aga nii on. Samas, on neid hetki, mil ma tunnen, et see on kuidagi nii õige, et ma isegi ei oska sõnadesse panna, kui õige see tunne on, et saame teise lapse ja just nüüd. Teine laps on juba nii meie pere laps, algusest peale olnud. Johaniga ma ei tajunud, et kõhus on laps, nüüd tajusin kohe, sest see tunnetus on käes, mis tähendab, et kõhust tuleb laps. Nii, et samas, ma ka ei kujutaks ette, kui ta ei tuleks. Tühi tunne tuleb, kui ma sellele mõtlen, sest Johan ei ole juba mõnda aega ainus laps. Ma lihtsalt ise tunnen, et ok, hull trall veel algab ja oleks olnud hea mingi paus küll vist.

Tegelikult see ei peagi lihtne olema või mitteväsitav. Paljudel kohe see suhtumine, et no mis tegid siis sellest lapsest, kui ei jaksa, andnud aega endale. Väsimus on normaalne tunne, mida tunda. No, seda enda aega oleksin andnud 10-15 aastat, ma ei tea, kas siiski oleks küllalt ja selge see, et siis ma enam lapsi ju ei tee, vanus pole see. Nii, et valikute küsimus. Ma tahan lapsi, pole kindel, et isegi kahega piirdun ja mitteväsitav ei ole see tõenäoliselt iialgi – võtan end kokku ja teen ära. Eelkõige seetõttu, et võtta ette kõik nn turvameetmed – lastele õed-vennad, kes koos kasvavad ja kellega tervet elu jagada, ka siis, kui me Jaanusega oleme mingid vanad ja väetid, katus ära sõitnud või üldse siit läinud. Ma tahan, et neil jääks see oma pere, kellega kokku saada ja suhelda ning tunda, et keegi on olemas, mis iganes toimub.

Ühesõnaga, ega midagi. Varsti siis hakkan oma titeasjade postitusi laduma, samal ajal mõeldes, et ma ei saa mitte millestki aru, mida ma teen, ma olin kuidagi nii valmistunud Johani ajal, nüüd ma olen selline, et ahh, midagi tal nagu on ja käib vist küll.

Loe ka https://filtrita.wordpress.com/

Siinkohal vist tasub jagada seda videot, mida ma juba enda Facebookis ükskord jagasin. Vist on sama keiss. 1st Pregnancy vs. the REST

Loe ka neid lugusid