Jaga:     
Blogid

"Lapse sünnipäeva tähistamine kodus... Appi, ei! Või äkki siiski?"

Pidasin just kodus lapse 8. sünnipäeva. See oli korralik üleelamine!

Koos sügisese pimeduse ja poriilmadega kerkib meie peres alati küsimus, kuidas tähistada lapse sünnipäeva. Et aasta tagasi jäi sünnipäevapidu sootuks ära, sest sünnipäevalaps sai kauaoodatud väikese õe, tundsin moraalset kohustust pidu põhjalikult ette võtta. Kui suve ja talvehooajal saab hea ilmaõnne korral ehk ka väljas midagi korraldada, siis oktoobri-novembrilastega seda juba naljalt ei tee. Et kummist ei ole ei kodu ega mängutuba, siis algas sünnipäeva korraldamine lapse jaoks raskete valikutega külaliste nimekirja ees.

Keda kutsuda?

Meie jaoks oli selle aasta sünnipäev vaheaste lasteaia ja kooli vahel. Alles olid vanad sõbrad ja lisandunud uued. Võtsime piiriks lapse vanuse, klassikaaslaste hulgast saab kutsuda ühe lapse iga aasta kohta. Võtsime ette klassipildi ja pidasime korralikud läbirääkimised. Õnneks 8-aastane laps veel võtab vastu vanemlikke soovitusi ja tegelikult lausa vajab neid - üksinda oleks tal olnud väga raske otsustada. Kui lapse nägu ja nimi oli mulle täiesti võõras, siis sai see üheks otsustamise kriteeriumiks, sest üldjoontes hoian ikka järge kellega mu laps õues mängib, kellel külas käib ja keda meile kutsub.

Samuti nägin, et hakkab kujunema “roosamanna“ tüdrukute sünnipäev, mis oleks nendele üksikutele poistele, kes ka esimesse valikusse jõudsid ilmselt koormav olnud. Seega jäid sellel aastal välja ka poisid. Nii saimegi lõpuks 8 nime valitud. Vanade lasteaiakaaslaste osas, kellega aastaid koos mängitud, tuli otsus lihtsamalt. Need „kõige-kõigemad“ meenusid esimeste sekunditega ja nemad siis lisandusid ka juba olemasolevale kaheksale. Kokku tuli ikkagi üle mõistuse suur arv - 14 last.

Järgmisena tuli paika panna aeg ja koht, kus taaskord dikteeris muusikat pere kõige pisem liige oma vajadustega (uneajad, tõenäosus et peo kestel tuleb vahetada kakamähmeid jmt). Tegin märterliku otsuse korraldada pidu päevasel ajal, tööpäeval, oma kodus ja ilma kõrvalise abita. Tagant järele tarkusena soovitan peo ajaks siiski kellegi appi kutsuda, olgu see siis teenusepakkuja või abivalmis sõber-sugulane. Palju lihtsam on, kui sa ei pea žongleerima mängujuhi, koka ja koristaja rolli vahel, sest ikka juhtub, et mingi tegevuse kõrghetkel läheb ümber morsiklaas vmt.

Kaasa laps

Et sünnipäev ei oleks midagi, mis „juhtub iseenesest“ (ema saadab elektroonilised kutsed, tellib tordi, valib mängutoa jne), kaasasin lapse maksimaalselt ettevalmistustesse. Kuna alustasime ettevalmistustega juba poolteist kuud enne sünnipäeva (külaliste valikuga), siis aitas see sisustada ootamisaega ja tekitas lapses positiivset ootusärevust.

Alustasime kutsete valmistamisest. Tingimuseks oli, et kui laps tahab kõik need 14 külalist kutsuda, siis saab igaüks ka tema enda poolt hoole ja armastusega käsitsi valmistatud personaalse kutse. Võttis aega  2 nädalat, pingutus oli korralik, aga tulemus seda väärt.

Mida panna lauale?

Järgmisena arutasime koos lapsega läbi sünnipäevalaua. Nagu ikka on laste sünnipäeva suurimad hitid popcorn ja kartulikrõpsud. Tean ise väga hästi, milliseks muutub laps, kui ta on niksi-näksiga isu rikkunud (samas kõht on tegelikult tühi) ja sellele lisandub veel korralik suhkrulaks. Korrutasin selle mõttes 14-ga ja sain aru, et minu vaimse tervise huvides tuleb sünnipäevalauale ka soe söök. Liigseid riske siin ei võtnud, kindla peale minek oli mäekõrgune kuhi viinereid ja „sügavkülmast otse ahju kiirlahenduses“ friikartulid. Samuti oli laual köögiviljdipp ja puuviljavaagen, mis küll minu suureks kurvastuseks jäid popcorni ja krõpsu kõrval tagaplaanile.

Täna leiab internetist väga lahedate sünnipäevatortide tegijaid, aga meie kogemuses kipuvad tordid (olgu siis koduköögis valminud või kusagilt tellitud) jääma läbi songitult taldrikule alles. Väga raske on leida kooslust, mis kõigile meeldiks. Kõige lihtsam ja lollikindlam valik on küpsisetort. Meil sai tordi valmistamine seekord osaks sünnipäevaprogrammist, eriti suur hitt oli tordi kaunistamine kommide ja erinevate värviliste vidinatega. Tort sai küll veidi lopergune ja ägedat „insta“-pilti sellest ilmselt ei saaks, aga ometi õhkasid pisikesed tüdrukud selle ümber enne küünalde puhumist „nii ilus!“. Eks ilu ongi vaataja silmades ja ise tehtud-hästi tehtud.

Söögi puhul tasub tähelepanu pöörata ka sellel, kas laste hulgas on neid, kellel toitumise osas erivajadusi. Seda tasub vanematelt otse küsida, sest eesti inimene on viisakas ja tagasihoidlik ning ei tule peokorraldajale eritingimusi ette laduma. Pigem loetakse sõnad peale lapsele või jääb üldse peole tulemata. Aga nii kurb on vaadata peol lapsi, kes vesise suuga pealt vaatavad.

Näiteks kui pakud kringlit võiks see olla ennetavalt ilma pähkliteta, mis on levinud allergeen. Võiksid jätta morsi seest ära tsitruselise viilud ja pakkuda ka lihtsalt puhast vett. Probleemiks võib olla tsöliaakia, mis välistab igasuguse saiatoote söömise. On lapsi, kes ei saa süüa vanemate elustiilivaliku või arsti ettekirjutuse tõttu valku, olgu selleks siis piim või liha. See ei tähenda, et sünnipäevalaual saab olla ainult köögivili. Oluline on, et oleks valikut ja igaüks leiaks midagi.

Kui mängutoas kipub söök järgi jääma, siis kodus kulus sööki päris korralikult. Kuna tegevus toimus avatud köögiga elutoas, kus söök oli kogu aeg käeulatuses, ei jäänud järgi küll väga midagi, kuigi olin arvestanud varuga.

Koristamine!

Oluline osa sünnipäeva ettevalmistusest on ka elamise koristamine. Seda on vaja teha enne sünnipäeva, aga veelgi vajalikum on see pärast sünnipäeva. Julgustan ka last koristustöödesse kaasama. Mõtle läbi, mis on tsoonid, kuhu lapsi lubad ja mis jääb lastele piiratuks. Kui sul on koduloomi, keda sa ei soovi traumeerida, tasub ka need piiratud tsooni ära eraldada, sest kahtlemata pakuvad koduloomad väikestele külalistele suurt huvi. Vaata kriitilise pilguga kodus ringi – hindamatud perereliikviad, kõik õrn ja habras, aga ka potentsiaalselt lastele ohtlik tuleks samuti peo ajaks turvaliselt ära panna. Tee reeglid selgeks kohe, kui lapsed on kohal ja sünnipäevamelu pole veel alanud, nii saad kindel olla, et su sõnum ka kohale jõuab. Näita, kus on wc, kuidas saab käsi pesta (nutikad tänapäevased kraanid võivad olla lastele väljakutseks) ja kuidas tuli põlema läheb.

Koos lapsega tasub panustada ka kodu kaunistamisele. Veepõhiste värvidega (nt guašš) saab aknale joonistada lõbusaid pilte mis hiljem pestes lihtsalt maha tulevad (mõistlik kui sul niikuinii on akende pesu plaanis), aga piisab ka lihtsalt värvilistest ajakirjadest lõigatud paberibadest kokku kleebitud kettide lakke riputamisest ja õhupallide sidumisest siia-sinna. Väikeseid sünnipäevalisi on kerge vaimustada ja nad on väga tänuväärne publik oma ehedate emotsioonidega.

Programm 

Loomulikult tuleb ette valmistada ka sünnipäevaprogramm, sest 14 last (kes omavahel kõik ka tuttavad ei ole) lihtsalt vabakulgemisse lasta oma kodus on „katastroofilise lõpuga lugu“. Tegin internetis otsingu „klassiõhtu“ ja printisin välja korraliku pagasi lastele sobivatest seltskonnamängudest. Hea on need tegevused ka sünnipäevalapsega enne läbi rääkida, pealegi ei pea sa siis üksinda reegleid selgitama kui õige aeg käes.

Mõtle ka selle peale, kuidas sisustatakse ootamise aeg enne, kui kõik külalised on kohal. Sünnipäevalaps on valdavalt uksel külalisi vastu võtmas, seega tema peale ei tasu väga panustada. Kuna mulle ei tundunud väljavaade diivanil vaikselt istuvatest ja vasastikku võõrastavatest tüdrukutest piisavalt hoogne algus sünnipäevale, panin telekasse muusika taustale jooksma fotod sünnipäevalapsest. Programm võeti vastu publiku ovatsioonidega.

Kohe, kui kõik kohal olid alustasime tutvmismänguga. Esiteks ei tundnud kõik lapsed vastastikku üksteist ja ammugi ei osanud mina nende nimesid ja nägusid omavahel kokku viia. See võtab aega, aga asi on seda väärt ja pealegi on sul vaja sisustada mitu tundi laste aega.

Klassika - viktoriin

Loomulikult kuulub laste sünnipäeva juurde ka viktoriin. Vanemas eas saavad lapsed selle juba ise ette valmistada, aga esimesed viktoriinikogemused võiks olla vanemate kaasabil, et küsimused saaksid ikka kõigile jõukohased ja tekitaks toreda elamuse. Kuna tegemist oli värskelt kooli alustanud lastega, siis jätsime me faktiteadmised kõrvale. Kõik mis küsiti, puudutas otsapidi sünnipäevalast ja vastuste kaudu õppisid külalised ka sünnipäevalast paremini tundma (nt küsisime pikkust ja kaalu, teekonna pikkust kodust koolini, lemmiksööke ja õppeaineid, lasteaiarühmade ja koduloomade nimesid jne).

Et vastuste kontroll ja võitja väljaselgitamine ei oleks igav ja aeganõdev, lasime lastel pikkuse järgi reastuda ja kaheks lugeda. Viktoriin toimus nende kahe võistkonna vahel, mitte individuaalselt. Seltskonnamängudest osutusid viktoriini kõrval suurimaks hitiks tantsumängud. Tüdrukud said ise tellida sooviloo youtubest ja selle taustal teha ajalehetantsu ja keerukuju.

Kui lapsi on palju, siis tekkib loomulikult olukordi, kus keegi teatab, et talle see ei meeldi ja tema rohkem kaasa ei tee. Siin tuleb nüüd mängu panna oma vanemlikud oskused, kasuks tuleb kui lapsed pole päris võõrad ja tead natuke, kuidas nendele läheneda. Korra hoidmine sünnipäeval peaks jääma ikkagi sinu, mitte sünnipäevalaste õlgadele. Ja sa ju ei taha, et osa sünnipäevaseltskonnast eraldub sinu magamistuppa voodile batuudihüppeid tegema vmt. Püüa hoida seltskond võimalikult koos, kutsu lapsed, kes kaasa ei taha teha korrale, sest protestimeelsus on nakkav. Kui laps tõesti ei soovi kaasa mängida, siis saab ta selle mängu vaikselt kõrvaltvaadata, aga ei tekita endale alternatiivset kõrvaltegevust, mis ka teised mänust välja tõmbab. Reeglina liituvad mõne aja pärast kui mäng juba käib ja paistab välja lõbus ka need algsed loobujad. Ära unusta mängude vaheajal söömise, joomise ja pissimise pause.

Kui kaua?

Sobiv aeg sünnipäevaks on ca 3 tundi. Meie tegime peo 4 tunniseks, aga tundsin, et 3 tundi aktiivset tegevust suures seltskonnas väsitas lapsed juba ära ja peo viimane tund oli mulle endale kordades koormavam kui ülejäänud pidu.

Mõtle ka sellele, kuidas sünnipäevale ilusti joon alla tõmmata. Tore mõte on valmistada koos lapsega igale külalisele kingitus. See võib olla ilus mõte kaardil, kleepekas, aga kõige parem on muidugi kui selleks on midagi maitsvat. Näiteks on imelihtne kodus valmistada shokolaadist või suhkrukaramellist pulgakomme (poes on saadaval ka valmis komplekte nende meisterdamiseks, kus kaasas ka pakkimisvahendid). Meil läks see meelest ära, aga päästis spontaanne mõte teha igale lapsele lõpetuseks üks glittertattoo komplektist, mille sünnipäevalaps kingitusek sai.

 Mõned toredad seltskonnamängud internetist:

-          Kompott

-          Tibu-tibu ära näita

-          Ajalehetants

-          Keerukuju

-          Pikk nina

-          Sõnaseletusmäng (sh pantomiimiga)

 Sobiv tutvumismäng:

Lapsed seisavad ringis ja astuvad korda mööda ringi keskele, öeldes oma nime ja tehes ühe iseloomuliku liigutuse (nt kükitab, plaksutab käsi, keerutab vmt). Iga järgmine laps kordab ringi keskel kõigi eelnenud laste nimed ja liigutused. Nii on väljakutset ka nendele, kes nimesid juba teavad, sest liigutused kipuvad ikkagi meelest minema.

Selleks, et kõigil tähelepanu püsiks (ka need, kelle kord juba möödas on), peab iga laps jälgima ringi sees toimuvat ja kui seal olev laps jääb kellegi nime või liigutsega hätta, aitab see laps ta hädast välja korrates kohapealt uuesti oma nime ja tegevust. Võtab aega, aga mängu lõpuks oled enam-vähem võimeline laste nimesid ja nägusid kokku viima ja ei pea nende poole pöörduma väljendiga „Hei, sina seal!“

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid