Jaga:     
Pere ja Kodu

Praegune vanemahüvitis piirab naiste eneseteostust ja isade võimalust osaleda lapsekasvatamises (2)

„Kehtiv vanemahüvitise süsteem on küll helde, kuid pole pakkunud naistele piisavalt paindlikke viise väikelapse kõrvalt ennast teostada ega andnud isadele häid võimalusi osaleda lapsekasvatamises,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

„Teiste riikide kogemus on näidanud, et pered julgevad saada rohkem lapsi, kui emad tunnevad, et laste kasvatamises võtab suuremat rolli ka teine vanem.“

Isadel on juba praegu võimalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemahüvitist, kuid vaatamata heldele hüvitisele on isade osakaal vanemahüvitise saajate hulgas olnud püsivalt väike. 2016. aastal sai vanemahüvitist 17 242 lapsevanemat, kellest kõigest 9,3% olid isad.

Eelnõuga tehakse vanemahüvitise süsteemis järgmised muudatused:

  • Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale tagatakse senise poole hüvitise asemel hüvitise määr, mis on 2018. aastal 470 eurot (jõustumistähtaeg 01.03.2018);
  • Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.03.2018);
  • Vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel (jõustumistähtaeg 01.09.2019);
  • Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi (jõustumistähtaeg 01.09.2019);
  • Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi (jõustumistähtaeg 01.07.2020);
  • Vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.07.2020);

Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi esimese etapi muudatustega. Järgmisena on kavas muuta rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise põhimõtteid ja võimaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016–2019 eesmärk on luua paindlik vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem, mis pakub vanematele valikuvõimalusi, toetab vanemate osalust tööturul ja laste kasvatamise jagamist vanemate vahel ning omab pikaajalist positiivset mõju ka sündimusnäitajatele.

2 kommentaari

T
Tüdruk  /   18:48, 12. okt 2017
Minu teada on lapsele parim toit ikkagi rinnapiim.
K
kui  /   08:20, 13. okt 2017
"Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus" - kas siis neli mitte-mitmikuna sündinud last peres on kuidagi "halvem"?
võiks sõnastada lihtsamalt - alates kolmanda lapsega peres hakkab pere saama iga lapse kohta toetust xyz€ kuus

Loe ka neid lugusid