Jaga:     
Uudised

Merle Liivak: „Kas see pole meie, noorte emade – ja ka isade – hästi hoitud saladus, milline lahinguväli võib olla kodu?!“

"Seni olid need kaks ema arvanud, et nad on oma kurjusegeeniga maailmas üksi, aga nüüd sai selgeks, et oma tumedale poolele allajäänuid on veel," kirjutab Merle Liivak oma kolumnis ajakirjas Pere ja Kodu.

Üks hea sõber, kahe väikese lapse ema, kirjeldas hiljuti, kuidas ta oli läinud külla meie teisele sõbrale, kolme väikese lapse emale. Esimene oli räntsatanud diivanile ja ohanud, et tal oli olnud raske päev. “Mis siis juhtus?” uuris teine. –
“Lapsed olid täiesti pöörased, ei kuulanud sõna. Ma ikka vihastasin korralikult ja karjusin nende peale mitu korda,” puistas esimene.

Leivast viile lõiganud kolmelapselise ema nuga ununes õhku. “Ah nii... Kas maailmas on peale minu veel emasid, kes oma laste peale karjuvad?!” Ja saigi karjuvate emade salavõrgustik loodud. 

Ei, see salaseltsi-ema ei arva, et fortissimo-tegevus on moraalne, pedagoogiline, õige. Ta teab, et see näitab tema nõrkust, et see on probleem, millega tegeleda. Aga kui taoline libastumine ikkagi juhtub, siis ei kuku ta enam süütundest depressiooni eeskotta. Mõeldes salaseltsi õdede peale, tõuseb ta, klopib end puhtaks ja läheb edasi. 

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid