Jaga:     
Uudised

„Pärast sünnitust oli mul hundiisu!“

"Vabalt võib juhtuda, et alates varavalgest oled päev otsa sünnitusvaludes söömata ja kui see raske füüsiline töö hilisõhtuks tehtud saab ja kõik, mis vaja, kokku traageldatud, siis pead leppima, et "õhtusöök oli juba ära"..." jagab oma kogemust ema.

Minu kogemused on Ida-Tallinna Keskhaiglast. Hommiku- ja õhtusöögi vahel on ebanormaalselt pikk vahe. Õhtusöök tuuakse ca kell 17. Pigem isegi varem, koos sellega ka mingi saiake ja teepakike, mida võiks siis ca 20 paiku süüa nende meelest, aga reaalsus on, et kui seda kohe ei söö, siis kõht jääb tühjaks ja saiake vaid kuivab ning paremaks ei lähe.

Hommikusöök on kell kaheksa. Sünnitajal süüa ei lubata (no et äkki tekib vajadus erakorralise keisri järele). Mu esimene laps sündis kell 16.07, siis traageldamised. Õnneks olid nii tublid ämmakad, et lasid toidu mulle kõrvale panna ja lasid selle ka hiljem mikrokas uuesti soojaks mulle. Hundinälg oli! Isegi koos kõige muuga soojaks tehtud porgandisalat kadus kui mutiauku. 

Teine laps sündis öösel ja see oli äkksünnitus. Seega mingit näljapaastu ei olnud. Järgmisel õhtul oli kapsa-hakkliha-hautis. See ei olnud küll päris värskest kapsast tehtud, ma ütleksin. Oli siiski täiesti söödav. Aga... see tekitas kohutavad gaasid nii mulle kui mu alla päevasele lapsele.

Räägi kaasa emmede kohtumispaigas Pere ja Kodu Facebookis

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid