Jaga:     
Uudised

Vanema haridustase mõjutab lapse õpinguid

Uuringud kinnitavad, et pooleli jäänud haridusteega vanema laps katkestab tõenäolisemalt oma õpingud. Kunagi pole aga hilja ka lapsevanemana hariduse omandamist jätkata.

Kõik vanemad soovivad, et nende lapsed oleksid ühiskonnas edukad. Siiski peab tõdema, et oma haridustasemega võivad vanemad panna aluse lapse tulevikule. Uuringud kinnitavad, et vanemate haridus ja sotsiaalne positsioon mõjutavad lapse haridusteed. Poolikuks jäänud haridusteega vanema laps katkestab suurema tõenäosusega õpingud. Seetõttu on äärmiselt oluline vanemana oma haridusteed jätkata.

Lisaks kaudsele mõjule on haridustee jätkamisel otsene kasu lapsele. Põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist jätkav vanem on märksa võimekam oma koolis käivat last toetama – kõige otsesemalt, kas või kodustes ülesannetes abistamisega. Kahtlemata on selline vanem lapsele ka suureks innustuseks ja eeskujuks.

Pärnus elav nelja lapse isa Valdur Talts (41) alustas eelmisel sügisel keskhariduse omandamist Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis.

„Mõtlesin, et on viimane aeg keskkool ära lõpetada enne, kui laps ette jõuab,” muigab isa, kelle vanim laps on 15aastane ja läheb sügisel 9. klassi. Valduril on veel 12-, 10- ja 2aastane laps.

Kunagi pole hilja

Pere suhtumine isa õpingutesse on olnud igati positiivne ja aeg-ajalt saab kodus lõõpida, et kellel nüüd siis täpselt parasjagu koolivaheaeg on. Valduri põhikooli lõpuklassi alustav laps kaalub samuti edasi gümnaasiumisse minemist ja suur mõju on sellel, et isa julgelt aastaid hiljem oma õpinguid jätkas. „Mina ju läksin ja teen ja saan,” ütleb Valdur. Ta on kindel, et sellise eeskuju toel on ka lapsel lihtsam edasi õppima minna.

Käesolevast õppeaastast jätkab Valdur õpinguid 11. klassis. Eelmisele aastale vaatab ta tagasi positiivselt. „Kui ise oled korralik ja asjaga tegeled, läheb kõik hästi,” julgustab ta teisi. Õpingute jätkamisele mõtles Valdur juba varem, kuid viimase tõuke sai ta Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonilt Andras. „Külastasin ühe nende projekti raames tulevast kooli. See andis palju julgust juurde, et ei olegi nii hirmutav ja võib proovida küll,” kinnitab isa.

Peagi nelja-aastaseks saava poja ema Katri Levtšenko (20) jätkab oma pooleli jäänud õpinguid käesolevast sügisest Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi 9. klassis. „Mõtlen oma tuleviku peale. Kes mind ikka tööle võtab, kui pole põhiharidustki,” on ta veendunud.

Haridustee jäi tal omal ajal pooleli lapseootuse tõttu. Nüüd on pojake piisavalt suur, et kaks päeva nädalas tema kõrvalt koolis käia ja kodus koolitöid teha. Katri sõnul on poeg emme kooliminekust väga elevil ja öelnud lausa, et tema tahab samuti kaasa tulla.

Kevadel, kui põhiharidus käes, plaanib Katri tööd otsima hakata. Samas on hinges soov ka õpinguid jätkata. Teistele vanematele julgustuseks ütleb ta: „Kunagi pole hilja!”

Haritud vanem loob soodsa keskkonna

Eesti Avatud Ühiskonna Instituut küsitles 2011. aastal uuringu „Alaharitud noor Eestis: probleemid, abivajadused ja tulevikuperspektiivid” käigus 1051 noort vanuses 18–30. Uuringus selgus, et mida kõrgem on lapsevanemate haridustase ja sotsiaalne positsioon, seda tõenäolisem on, et laps ei katkesta õpinguid ja omandab vähemalt keskhariduse.

Küsitletud mitteõppivate noorte vanemate hulgas oli igal viiendal põhi- või madalam haridus ning igal seitsmendal kõrgharidus. Nende vanemad töötavad sagedamini lihttööliste ja teenindajatena. Samal ajal kui küsitletud gümnaasiumis õppivate noorte vanemate hulgas on kõrgharidus igal teisel emal ja 39% isadest, põhiharidus aga iga kümnenda noore vanemal. Nende vanemad töötasid ka sagedamini spetsialistide või kontoritöölistena.

Eestis erineb kuni seitsmeaastaste laste vanemate haridustase oluliselt ka maakonniti. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Statistikaameti ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2014. aasta uuringust selgub, et Tallinnas ja Harjumaal on põhi- või madalama haridusega väikelaste vanemaid 10–12%. See-eest Järva, Viljandi, Lääne, Valga, Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas 26–31%.

Noorte suhtumisele õpingutesse pannakse alus juba väikelapseeas. Haritud vanemad loovad tõenäolisemalt lapses huvi õpingute vastu, kuna nende enda suhtumine haridusse on teine. Samuti on ootused lapsele kõrgemad, mis sunnib omakorda lapsi rohkem pingutama – teadupoolest tahavad lapsed ikka vanemate ootusi täita. Kõrgem haridustase võib mõjutada ka kasvatusmeetodeid, ajaveetmist ja jututeemasid lapsega, rikastada vanema sõnavara ning panna väärtustama lapse vaba aja veetmise kvaliteeti ja huviharidust.

Kust leida infot?

Õpinguid jätkav vanem on paremini kursis haridussüsteemi võimalustega ning oskab teha kaalutletud otsuseid ja anda lapsele vajalikku infot tema vajadusi silmas pidades. Need vanemad võivad olla ka sotsiaalselt ja kogukonnas aktiivsemad, omades suuremat tugivõrgustikku.

Täiskasvanud ei pruugi tihti edasiõppimise võimalustega kursis olla. Info otsimist ja abi küsimist ei tasu aga peljata. Siin ongi ETKA Andras lapsevanematele suureks toeks. Kõige lihtsamini saab ühendust kodulehe www.andras.ee kaudu. Valides kodulehelt „Õppijale” ning „Õppimisvõimalused täiskasvanuna” avaneb põhjalik informatsioon ja juhised info otsimiseks. Kodulehel on ära toodud nimekirjad täiskasvanute gümnaasiumitest, kus toimub õpe enamasti 2-3 päeval nädalas. Samas leiab infot ka kutseõppe, kõrgkoolide ja täienduskoolituste kohta.

Väikelaste vanemate õppesse tagasipöördumist toetavaid tegevusi viib ellu Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Rohkem infot www.andras.ee/agenda.

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid