Jaga:     
Blogid

Mõttekoht: „Miks ma neid lapsi nii palju teen, kui ma ise nendega tegeleda ei jaksa...“

Kujutan ette, et kui sünniks kolmas laps, kasutaksin lõpuks hoidjat üsna tihedalt. Sellisel juhul jääksin ma aga ise toredatest ühistest tegemistest välja ning seda ma ka ei tahaks...

Ma loodan, et ma aasta pärast oma sõnu ei söö, aga praeguse seisuga olen ma enam kui kindel, et väikese vanusevahega kolmas laps meie perre ei tule. Ma olen selle üle juba oma seitse kuud juurelnud ning mida aeg edasi, seda enam olen ma veendunud, et ma lihtsalt ei jaksaks. Ei motiveeri ka see 500- eurone, mille kolmas laps igakuiselt koju tooks.

Kolmanda lapse kasuks räägib muidugi nii paljugi – esimesed kaks ju hästi välja kukkunud, meil on suur maja ja lastel oma hoov. Meil on olemas backup vanemate näol. Kõik minu pereliikmed on praktiliselt naabriks ning ämm ja äi on alati abiks olnud. Eriku töökoht on kodust 3 km kaugusel ning tegelikult on kõik vajalik käe-jala juures. Muidugi mulle meeldiks, kui mul oleks kolm järjestikust väikest tegelast kodus kasvamas..

Ma jookseks ummikusse

Aga millegipärast kuskilt jookseb mulle sisse see AGA. Kui ma praegusesse kampa lisaksin ühe beebi juurde, siis ma kahtlustan, et ma jookseks kuidagi ummikusse. Muidugi olen ma mõelnud, et võimalus on ka esimeseks eluaastaks abiline palgata, sest kaua ma ikka oma ema igapäevaselt tüütan.. Kuigi tean, et talle meeldib nende tegelastega aega veeta ja on ise korduvaltki öelnud, et uskugu ma, see aeg on nii üürike ja varsti kui vaid soovid, et keegi su juurde tuleks, tegelevad nad kõik juba oma asjadega.

Samas mõtlen ma, et miks ma neid lapsi nii palju siis teen, kui ma ise nendega tegeleda ei jaksa. Tahad ju kõikidele lastele ikka pakkuda mitmekülgset ja põnevat lapsepõlve. See väsimus, millest ma räägin, on tegelikult selline talutav ja oskan sellega üsna hästi elada. Olen juba harjunud öösel 2-3 korda ärkama, kuid pikema aja peale on see üsna kurnav. Ärkamine pole ju selline, et teed korra silma lahti ja magad edasi. Tõused ikka igal korral püsti, lähed vannituppa, teed Norale piima, lähed lased kassi välja/sisse, paned Lennale teki peale, pesed pudeli puhtaks ja siis lähed naudid oma viimast kolme tundi und, sest hommik on ju kohe käes. Inimene lihtsalt harjub küllaltki ruttu.

Enne Norat oli meil Lennaga juba imelihtne – panime ta õhtul magama, tegelesime oma asjadega, vaatasime filme. Andsime ühe lapse vanematele hoida, saime kinos, puhkamas või väljas söömas käia. Ka kahega annab üsna hästi majandada ja kahe puhul oleme palju juba oma mõtlemist muutnud. Käime tihti laste koos ringi – puhkamas, sünnipäevadel, väljasõitudel, väljas söömas jne. Küll aga pole see päris see, mis kahekesi, kuid loomulikult teadvustame endale, et see on vaid üks hetk elust, niisiis naudime ja võtame sellest viimast, nii hästi kui oskame.

PS! Ma juba eos näen neid kommentaare, et kui sa oled need lapsed sünnitanud, siis sa pead end TÄIELIKULT NEILE PÜHENDAMA. Mis spa? Mis filmi vaatamine? Mis trennid/hobid? Mis muud elu sa elada tahad? Normaalne lapsevanem on ainult 24/7 oma lapsega koos – teeb loov- ja mõttetöid, mängib, spordib, kokkab ja teeb kõike ainult mõeldes lastele. Selle ennetuseks võin ma kohe öelda, et ma ei ole ega tahagi olla ennastohverdav „perfect mom“, ma olen oma suhtumiselt see inimene, kes seab ennast kõigepealt esikohale ning siis alles kõik muu. Lapsed ei ole minu elu, vaid üks osa minu elust. Ma ei klammerdu meeleheitlikult nende külge, sest ühel hetkel leiavad nad enda kõrvale selle oma inimese, kellega loovad oma perekonna. Seetõttu katsun alati meeles pidada, et pereelus ei tasu unustada ei ennast ega enda kaaslast. 

Väikse vanusevahega keskmised lapsed

Olen palju mõelnud ka sellele, et kui väikese vanusevahega kolmas laps ka meie perre tuleks, siis Norast oleks mul kuidagi väga kahju. Lenna saab meil peres ääretult palju tähelepanu – on ju kõige vanem ja jutukam. Nora seevastu on lihtsalt armas beebike, keda kõik aegajalt nunnutamas käivad. Ja kui nüüd tuleks uus beebi, siis Lenna jääks ju ikka selleks lahedaks, uus beebi aga võtaks nunnurolli endale. Ja kuhu see Nora siis veel jääks? Olen neid väikse vanusevahega keskmisi lapsi näinud küll ja küll – reeglina on nemad need vaiksed ja tagasihoidlikud ning hoiavad rohkem tagaplaanile. Ma ei tea, kas ma tahaks, et Nora niiviisi kasvama peaks. Ilmselt mitme lapse emad mõtlevad, et kujutan endale ikka raskelt ette, aga paratamatult ma mõtlen sellele.

Kokkuvõtlikult ei muretse ma materiaalse poole või backupi pärast, pigem mõtlen sellele, kas endal on piisavalt jõudu ja tahtmist kolmas kord see asi ette võtta. Sisimas ikka tunnen, et see oleks nii kihvt ja lahe, aga reaalsus ütleb seda, et ma olen alles 25 ning kas ma tahan nii noorelt ennast aastateks peamiselt kodu ja lastega siduda või jätan veidi laveerimisruumi, et ka oma asjadega tegeleda. Selge on see, et seda üürikest vaba aega jääks siis veel vähemaks. Niisiis otsustasin ma maha müüa pea kõik beebiasjad või õigemini on riided/vankrid/kergkärud/mängutoolid – matid etc. uued omanikud juba leidnud. Millegipärast on mul tunne, et uus käru ja voodi nii kergelt minema veel ei lähe. No näis.

Olen mõelnud, et millisena näeksin ma järgmiseid aastaid oma silma läbi. Ma mõtlen sellele, mis puudutab kõike muud kui majapidamist, tööd, lasteaeda ja selliseid tavalisi igapäevaseid asju. Kuna see kolmas beebi suure tõenäosusega päris kindlasti jääb ootele, siis käisin Erikule välja idee, et kui Nora saab nüüd 3-aastaseks, siis võiksime koju  võtta endale vahetusõpilase. Minu lapsepõlvekodus käis läbi kaks vahetusõpilast (üks Ameerikast, teine Brasiiliast) ning see oli superlahe kogemus, mida tahaksin ka oma lastele jagada. Kodus käiks suhtlus inglise keeles ning vahelduseks oleks see ka endale hea praktika. Muidugi uus inimene, uued mõtted, uus kultuur – see oleks tõeliselt lahe! Tahaksime kindlasti olla esimene perekond (ca pool aastat), sest reeglina siis pole vahetusõpilased veel nii julged, et jamadesse sattuda. Tundub, et kui ma nüüd kolmandat ei sünnita, siis ühe pea täiskasvanud lapse võtame siia koju nii või teisiti!

Loe vahvat preblogi http://www.nautigehetke.com/

Loe ka neid lugusid