Jaga:     
Blogid

Eraldi elav vanem: "Lapsega koos elaval vanemal on võim lõigata ära kõik, kes pole tema jaoks olulised." (7)

Täna on minu tütre sünnipäev. Ta saab kuueaastaseks ja see on esimene kord, kui ma tunnen, et ei taha sünnipäevale minna. Miks?

Sest isa otsustas pidada sünnipäeva mängutoas ja maksta selle eest kallist raha (mis ta minult elatise näol sisse nõuab vist). Kõige häirivam oli aga see, et sünnipäevakülaliste hulka olime oodatud ainult mina lapse emana ja Noorhärra. Aga minu ema, kes on lapse vanaema? Aga teised sugulased, kes on minu tütrele ühtemoodi kallid? Täpselt selline võim ongi lapsega koos elaval vanemal. Lõigata lihtsalt ära kõik, kes pole tema jaoks olulised. Aga lapsele?

Kaks ema?

Tunnen täiesti vastumeelsust minna sinna mängutuppa. Minu laps teab, et ma olen tema ema ja tema oleks selle üle ääretul rõõmus, kuigi mänguhoos tal poleks minu jaoks aega. Teised lapsed aga piidleksid mind, et kes see on. Eelmisel aastal küsis üks laps, et miks minu lapsel on kaks ema. Püüdsin siis seletada, et mina olen ikka tema ema. Aga kui lapse isa elukaaslane ei vaevu kellelegi seletama, et ta on su elukaaslase laps ja esindab ennast su lapse emana (mida ta seaduslikult teha ei tohiks), siis ongi olukord üsna keeruline.

Kui keegi mõtleb nüüd, et küll teisel vanemal on ikka kerge elu, sest tema ei pea last kasvatama... Siis te eksite sügavalt. Isegi, kui laps elab teise vanemaga, on see üsnagi raske. Eriti raskeks teeb selle teiste hukkamõist. Oodatakse, et maksad aga raha kobisemata välja ja ongi kõik…

Teine vanem ei ole mõni robort või rahakott

Ta vajab ka abi, kuidas toime tulla. Emotsionaalselt ja majanduslikult. Väga sageli me räägime nendest üksikutest vanematest, kes üksinda last kasvatavad ja elatist igal võimalikul moel sisse nõuavad, sest see on nende õigus ja lapse õigus. Aga mis on teise vanema õigus? Seadus nagu ütleb, et teise vanemaga võrdne õigus, aga reaalsuses on kõik eemal elavad vanemad justkui kriminaalid.

Minu laps elab isaga ühisel kokkuleppel ja meil ei ole ausalt vahet, kas laps elab ema või isaga, sest tal on kaks vanemat, kes peaksid võrdsed olema. Aga kui ma mõtlen nendele naistele, kelle arvamus minu omaga ei ühti - see tüüpiline arvamus, et laps peab emaga kasvama ja elatis tuleb iga hinna eest sisse nõuda. Kuigi mul on vahel raske, nagu täna, siis ma tänan õnne, et ma selline tavaline üksikvanem ei ole. Ma saan omal nahal tunda, mis tähendab see teine vanem olla ja mul on tõsiselt kurb mõelda kõigile üksikemadele, kes oma lapse isa mööda kohtuid veavad, et iga viimane kui sent sisse nõuda, keelata lapsel teise vanemaga suhtlemine ära…

Nad ei mõtle sealjuures mitte hetkegi, mida see teine inimene tegelikult tunneb. Ja kui aus olla, kedagi ei huvita see eraldi elav lapsevanem, sest kõik jõud on suunatud last kasvatava vanema heaolule, sest see äkki muudab lapse elu paremaks. Vähendab vaesust… Ütlen ausalt, et selline olukord ei tee ühegi lapse elu paremaks. Praegune seadus ei toeta seda, mis on lapsele tõeliselt oluline – et tal oleks lisaks rahale olemas ka mõlemad vanemad.

Ma ei kahetse, et ma olen pidanud palju vaeva nägema, et mu lapse elus on olemas mõlemad vanemad aga see ei tähenda, et mul vahel endal süda ei valutaks, muretseks…

Loe ka https://riisitera.wordpress.com 

5 kommentaari

M
Mart  /   11:03, 30. aug 2017
Tavaliselt ma kirjutaks sellisele artiklile pika kommentaari, mis räägib Eesti reaalsete sissetulekutega võrreldes põhjendamatult suurtest elatistest, sellest, et perehüvitiste seadus keelab vanemal enda eraldi elavaid lapsi oma pereliikmeiks lugemast ja ta ei saa seetõttu riigilt toetust oma laste üleskasvatamise rahastamiseks, kuid seekord võiks käsitleda teist aspekt ja teha lühidalt. Lapsel peab olema õigus oma mõlemale vanemale ja lapse mõlemal vanemal peab olema õigus oma lapse kasvatamises vahetult osaleda, kui nad just ei ole talle ohtlikud. Täna on selline õigus vaid deklaratiivne ning lapsega koos elaval vanemal on absoluutne võim lapsel ja teisel vanemal läbikäimist takistada. Vaadake lähemat: http://lapselevanemad.ee/
M
Mari  /   02:23, 9. sept 2017
See on tõesti õigus, et lastelt ei saa ära võtta teist vanemat ja seda rahaga asendada. Me oleme liiga rahakeskseks läinud ja sellest on siiralt kahju. Kus on pehmed väärtused?
M
Mannu  /   12:25, 30. aug 2017
Ma kõigepealt väga vabandan inimeste ees, keda ma võin solvata. Mind hämmastab kõige rohkem see, et Teie naised küll Te võite halada ja nutta. Laps on mehe käes, pean maksma alimenti, ei näe last tihti, laps ei saa vanaema juurde minna jne jne jne. Kuulge naised- ise Te käitute samamoodi, kes on mehelt lapse ära võtnud, nõuab alimente, on omale uue mehe võtnud ja kasvatanud oma last nii et see uus mees on isa,mitte bioloogiline isa jne jne. Jah- siin on erandid nende meeste suhtes, kes ei taha ei hooli oma lastest jne. Aga kas Te olete teadlikud kui palju on mehi, kes kannatavad sellises samas olukorras nagu see naine siin artiklis. Nüüd kui see naine siin artiklis halab, siis kõik tunnevad kaasa- ossa vaesekene, kuidas sa küll hakkama saad, milline kaastunne sulle. Aga kes nendele meestele kaasa tunneb, ke son samas situatsioonis. MITTE KEEGI! Solvatakse ja sõimatakse ja tehakse mehi maha. Kahju, see on tõesti kurb :)
N
naine  /   20:27, 30. aug 2017
ära üldista
M
masendunu  /   12:49, 30. aug 2017
Usu mind, Sa oled õnnelik!!! Sa ei mõista seda veel ise, kui palju võimalusi on Sulle jäetud Sinu lapse elus osalemiseks, kui palju uksi on avatud, kui Sa vaid ise soovid neid avada, kui palju hetki saad Sa lapsega veeta, kui Sa vaid soovid .... Mõista seda! Kasuta seda! See aeg ei tule enam kunagi tagasi!
Juba 9 aastat lapse elust kõrvaldatud (toetav ja püüdev) isa .
N
Nh  /   17:27, 30. aug 2017
mingil hetkel hakkavb keegi kindlasti halama, et näe ei lasta kokku, ei võimaldata vanavanematega kohtuda, aga samas unustatakse ära, miks? Ma olen ka 2 last üksi kasvatanud- tütar soovis ema juurde minna- aga palun, ma polnud vastu ja poeg jäi minuga. Ükskord läks poiss kooliekskursioonilt tagasi tulles mõneks ajaks kaduma- tuli bussist välja ja jooksis kuskile. Helistasin exnaisele ja palusin appi otsima- vastus oli selline- sinu vastutusel- otsi ise! Pojast jäin 2 aasta pärast ilma- kui kurtsin poisi terviseprobleemide pärast, siis konstanteeriti fakti, et elab vales kohas ja ma ei oska hooliteda- 2 aasta pärast oligi surnud- anti aga valuvaigeteid, et probleem välja ei paistaks Kui jama tõsiseks läks, siis tuli kallil exil taas meelde, et lapse isa võiks ka hoolt kanda ja murekoormat leevendada!
E
Ema  /   11:31, 31. aug 2017
Kui su alles 6. aastaseks saav tütar elab isaga ja mitte sinuga, siis oled sa emana küll läbikukkunud ja kogu see jutt siin on õõvastav. Nii nagu öeldakse, et isa on see, kes last kasvatab - on ka ema see, kes last päriselt kasvatab (ehk siis tõesti too teine ema). Sina selles väga palju nüüd küll ei osale, mis on kohutav, sest sellises vanuses lapsele on ikka ema A ja O. Imestan ,et sa üldse julged veel mingit blogi pidada.

Loe ka neid lugusid