Jaga:     
Blogid

Rinnaga toitmine jõudis lõpule: "Alguses oli veidi kurb tunne, kuid nüüd, 9 päeva hiljem, on imehea olla taas mina ise!"

Olen ise liikuv ning juba algusest peale sobis selline 50:50 variant meile kõige paremini, et Nora sai vaheldumisi rinna- ja pudelipiima.

Veidi pärast viiendat elukuud, juuli alguses, hakkasin lapsele korrapäraselt ka püreesid andma. Kaks nädalat sõi kord päevas oma aedvilju ja juurikaid ning juurde andsin maitsta puuvilju. Juuli keskel sai esimese õhtupudru ning sellest kuupäevast alates lõpetasin ka rinnaga toitmise. Esialgse plaani järgi tahtsingi anda kuus elukuud ning mõtlesin öösel veel rinda edasi anda, kuid läks teisiti.

Põhjustest:

  • Nora sai juba pikemat aega vaheldumisi rinna – ja pudelipiima. Olen ise liikuv, juba algusest peale ning selline 50:50 variant sobis kõige paremini. Aina tihedamini hakkas päeval pudelit saama.
  • Mu niigi suur rinnakorv on raseduse ja imetamisega kaks korda suurenenud, mistõttu kurnab see korralikult selga. Käin küll trennis, kuid ikkagi on raske. Soov oma kehas tagasi olla oli suur.
  • Nora nahk on ääretult tundlik. Kui Babe sarjaga saime naha ilusaks, siis endiselt tuleb ette, et pärast sünnipäevasid või ühisistumisi tabab Norat väga tugev lööve ja see pole niisama öeldud, vaid kergelt öeldes on see kohutav.

Ja kui eelmised kolm punkti olid sellised nii ja naa (st. muuta sain end piirates)  ning ei pannud mind lõplikult rinnaga toitmisest loobuma, siis viimane punkt oli otsustav.. ja selleks oli hammustamine. Ei, mitte harvad juhud, vaid absoluutselt kõik söögikorrad, ka öösel. Nimelt Noral ilmusid kuu alguses suhu kaks hammast ning neid oskab ta imehästi kasutada ja ausalt öeldes enne iga söögikorda panin ma hirmuga teda rinnale, sest teadsin, et ta igahetk võib hammustada.

Päeva pealt loobusime

Küll karjatasin, hoidsin ta nina kinni ja hoidsin näppu alalõual, et kui kergem mõtlemishetk tuleb, saaksin kohe reageerida. See trall kestis mitu päeva, kui ühel hetkel jõudis minuni teadmine, et milleks see kõik? Imetamine polnud minu jaoks enam nauditav ning Nora ehmatas minu igast kiljatusest ning hakkas nutma.

Siis võtsin mõtlemiseks hetke ja koondasin kõik oma põhjused ning jätsin rinnaga toitmise päevapealt katki. Esimesed kaks ööd oli rahutum ning tahtis rohkem lohutust oma pudelipiimast. Samas öösiti pakkusin ikka rinda, aga seda enam ei soovinud. Tundub, et võõrdus ise täiesti ära.  Alguses oli veidi kurb tunne, samas nüüd 9 päeva hiljem, on imehea olla taas mina ise! 

Nii rahulik ja kannatlik

Minu mäletamist mööda Nora alles sündis! Ausalt, tublimat last poleks osanud soovidagi. Temaga on siiani kõik nii hästi läinud ning loodetavasti läheb edasi ka. Ta on ikka üllatavalt rahulik ja kannatlik. Liigitub nende laste gruppi, kui kõht on täis ja mähe kuiv – siis tuju hea!

Kuuendaks elukuuks on tema ja meie elus mõningad muutused toimunud. Endiselt läheb ta magama nii, et lihtsalt vajub pudeli otsas unele, tõstan ta õlale ning meie tuppa kõndides, suigub ta vaikselt unele kui juba mitte varem. Tavapäraselt tunni pärast toimub unetsüklite vahetus ning siis tuleks veidi kõrval olla, et lutt õigel ajal suhu saaks. Nii vajub ta sügavasse ööunne ning saab rahus omi asju toimetada. On ka muidugi erandeid, kus ta läbi une veidi rahutum on, aga see käib asja juurde.  Tavapäraselt sööb ta öösel 4 ajal ning siis hommikul 7 ajal. Pärast rinnaga toitmise lõpetamist on kellaajad veidi muutunud.

Viimase kuu jooksul on ta neljalt päevaunelt kolmele üle läinud ning samuti tekkis tal vahepeal mingisugune kärustreik, nii et ta oli ainult toas nõus magama. Õnneks suvi on meil selline mõnusalt “soe”, et kärus magamine hakkas taas meeldima. Mulle iseenesest sobivad mõlemad variandid.  Uneajad on meil välja kujunenud järgmiselt: 7.30 hommikuäratus, 10.00-11.30 esimene uni, 14.00-15.30 teine uni, 18.00-19.00 kolmas uni. Ööunne läheb 21.30.

Tore on mõelda, et järgmise kuue kuuga toimuvad nii suured muudatused – roomab, käputab, läheb päristoidule üle, hakkab püsti tõusma, ehk kõndimagi! Ja juba aastaselt ongi ta täitsa päris laps, kes käib ja toimetab omi asju .

Loe elulist ja inspireerivat pereblogi http://www.nautigehetke.com/

Loe ka neid lugusid