Jaga:     
Väikelaps | Tervis

Unenõustaja: "Öiste hirmude käes vaevleva lapse nägemine on vanemale tõeline piin." (5)

“Tihti vajavadki nõu ja tuge just unepaanikaga öösel kokku puutuvad pereliikmed. Tekkida võivad häirivad mõtted: miks ta ometi röögib?! Ma olen ebaõnnestunud ema! Isa on süüdi, ajas ta üles! Ma ei taha enam ühtegi last!” jutustab Õnne Liv Valberg.

Unepaanikahood algavad sageli läbilõikava karjatusega, millega kaasneb tugev hingeldamine, südame­pekslemine, higistamine ja muud hirmule viitavad tunnused. “Unepaanikas lapsel võivad olla silmad lahti, kuid ta vaatab tühjusse. Hoo ajal võib laps tõusta istuli või isegi voodist välja tulla ning seosetult ringi kõndida,” kinnitab Unekooli nõustaja Merit Lilleleht.

Võimatu rahustada

“Öiste hirmude käes vaevleva lapse nägemine on vanemale tõeline piin. Seda enam, et aidata ei saa sel hetkel eriti palju,” möönab Unekooli teinegi nõustaja Õnne Liv Valberg. “Hirmuhoo käes vaevlevat last on pea võimatu äratada, keskmiselt võib hoo möödumiseks ja lapse virgumiseks kuluda kuni pool tundi. Kindlasti ei tohiks püüda last vägisi äratada teda raputades, eredat valgust põlema pannes või kõva häält tehes – see ei aita nagunii.”

Parim, mida me vanematena teha saame, on jääda ise rahulikuks, olla lapsele ligi ja jälgida, et ta endale viga ei teeks, ütlevad Unekooli nõustajad. Kui laps laseb, võib teda silitada. Võib proovida vaadata lapsele silma, sest kui laps suudab tekitada silm­sideme, on tal võimalik ka teadlikult ärkvele virguda.

Ei tekita lapsele kannatusi

Hea uudis on see, et öised paanikahood – nagu teisedki parasomniad: uneskõndimine, õudusunenäod, hirmuhood – ei tekita lapsele ei vaimse ega füüsilise tervise häireid. Unepaanika ei ole seotud haigustega, vaid peamiselt lapse organismi arenguga. Kui aga sellised paanikahood püsivad kauem ning ka laps ise on neist teadlik, võib välja kujuneda ärevus ja hirm uinuda. Seetõttu ei tohiks lapsega seda teemat päeval pidevalt jutuks võtta.

Vanematel ja teistel pereliikmetel on ses olukorras muidugi raske. Õnne Liv Valberg: “Tihti vajavadki nõu ja tuge just unepaanikaga öösel kokku puutuvad pereliikmed. Tekkida võivad häirivad mõtted: miks ta ometi röögib?! Ma olen ebaõnnestunud ema! Isa on süüdi, ajas ta üles! Ma ei taha enam ühtegi last!”

“Samas on unepaanika lihtsalt üks unehäire vorm, mida lastel võib esineda,” rahustab Merit Lilleleht. “Kui oleme teadlikud unepaanika tekke võimalusest ja sellega toimetuleku viisidest, ei pea ülearu muretsema, kuigi see kurnab.”

Vältida ei saa

Öiseid hirmuhooge on raske ära hoida. Siiski võivad unepaanika tõenäosust suurendada stress, võõras magamisümbrus, häiriv valgus või melu. Aitab hea unehügieeni järgimine: piisavalt unetunde öö­päevas, kindel päevakava ja sarnased rutiinid magama minekul, ergutavate toitude ja jookide vältimine pärastlõunal, sobiva temperatuuriga magamistuba, hea voodi, kaisunukk.

Unepaanikat ei maksa segamini ajada hirmuunenägudega, mis on lapseeas üsna tavalised. “Kui laps hirmuunenäo ajal üles äratada, suudab ta kiiresti virguda ning saab aru, et see oli vaid unenägu. Erinevalt unepaanikast esineb hirmu­unenägusid rohkem hommikupoole ööd,” selgitab Merit Lilleleht.

Loe teemast pikemalt Pere ja Kodu DIGIVERSIOONIST

4 kommentaari

J
Janek  /   20:47, 9. aug 2017
Laps näeb vaime. Tuleb kutsuda vaimulik. Kui laps ütleb ,et keegi on kapis. Siis tasub tõsiselt võtta.
H
HIRMUDE KÄES?  /   22:20, 9. aug 2017
Hirmude tõttu.
O
oh jeerum  /   00:08, 10. aug 2017
tõtusse tõtutatud tõtudeta
V
vahest  /   00:07, 10. aug 2017
aitab kui ise päeval positiivne oled se kandub lapsele üle tunneb turvaliselt ennast
vaimud on igal pool
J
jah..  /   15:30, 14. aug 2017
Lapsel mõned korras aastal juhtub.
Kontakti lapsega ei saa ja maha ei rahune, hommikul midagi ei mäleta. Samas täidab käske - saadan lapse tualetti, käsin pühkida, potilt tõusta ja voodisse minna. Nii, kui pea patja puutub, magab jälle rahulikult.
Vähemalt minu lapse puhul toimib pissil käimine. Aga hirmutav on ikka.

Loe ka neid lugusid