Jaga:     
Beebi | Magamine

Laps ärkab öösiti karjudes? See võib olla haigus: unepaanika! (5)

Laps ärkab unest paaniliselt karjudes. Katsed teda rahustada ei toimi – ta justkui ei kuuleks ega näeks, kuigi silmad on lahti. Hommikul ärgates vastab aga võsuke küsimusele: “Kuidas sa magasid?” rõõmsalt: “Hästi!”

Tallinna lastehaigla neuroloogiaosakonna juhataja Valentin Sander ütleb, et une­paanikast saab rääkida peamiselt 2-6aastaste laste puhul, kuid see iga võib pisut nihkuda.

Alates kooli­east paljudel unemured kaovad, teistel aga teisenevad – unepaanika asendub näiteks unes­kõndimise või muu unehäirega. Neuroloog viitab, et unepaanika pole rahvakeelne väljend, vaid ametlik diagnostiline nimetus rahvus­vahelises haiguste klassifikatsioonis.

Pole psüühikahäire

See kuulub küll psühhiaatriliste haiguste alarühma, kuid ei tähenda mingil juhul psühhiaatrilist haigust. Klassifikatsioon tuleneb pigem sellest, et unehäire on aju tekitatud kõrvalekalle. “See pole seotud teiste psühhiaatriliste haigustega ega eelda nende teket tulevikus,” rahustab Sander.

Unepaanika tekkepõhjused on siiani eba­selged. Mõned teadlased oletavad, et tegu võib olla lapse alles kujuneva närvisüsteemi arengu ilminguga. Unepaanikahood lõpevad enamasti ise lapse kooliealiseks saades.

Unepaanikahood esinevad sügava une (NREM) faasis ja normaalne üleminek REM-unele ebaõnnestub. See on tingitud mitte­täielikust ärkamisest sügava une ajal. Une­paanikat esineb rohkem öö esimesel poolel.

Unel on kaks põhifaasi. Esiteks NREM (non rapid eye movement) ehk sügava une faas ehk deltauni, mis on rahulik, ilma silma­liigutusteta uni. Sel ajal on inimest kõige raskem äratada ja võivad avalduda ka uneskõndimised jt unehäired. Teiseks REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni, mille ajal nähakse unenägusid. NREM ja REM uni vahelduvad suurtel inimestel umbes poole­teisetunniste vahedega, lastel tihedamini.

Ei tekita vaimseid häireid 

Hea uudis on see, et öised paanikahood – nagu teisedki parasomniad: uneskõndimine, õudusunenäod, hirmuhood – ei tekita lapsele ei vaimse ega füüsilise tervise häireid. Unepaanika ei ole seotud haigustega, vaid peamiselt lapse organismi arenguga. Kui aga sellised paanikahood püsivad kauem ning ka laps ise on neist teadlik, võib välja kujuneda ärevus ja hirm uinuda. Seetõttu ei tohiks lapsega seda teemat päeval pidevalt jutuks võtta.

On lapsi, kellel esineb une­paanikat teatud sagedusega paari aasta vältel. Sageli on need hood seotud­ emotsionaalsete sündmustega, kusjuures mõjutavad nii negatiivsed kui positiivsed sündmused. Osal lastel aga esineb unepaanika hooge lühema perioodi vältel pea igal ööl. “Viimasel juhul on tark nõu pidada arstiga, sest ravi medikamentidega aitab lapse sellest tsüklist välja. See on väga oluline, kuna une­paanika kurnab tervet peret,” soovitab dr Valentin Sander.

Mõnikord kaaluvad arstid ka uuringuid, sest väga erandlikel juhtudel võib unepaanika viidata epilepsiale. Seda aga hindab arst vanema kirjelduse ja lapse nägemise põhjal.

Loe teemast pikemalt Pere ja Kodu DIGIKODUST

5 kommentaari

K
Kalev  /   21:30, 8. aug 2017
Me olime kunagi minu töö tõttu olema teises linnas ja pidime üürima seal korteri. Laps ärkas uues kohas alati suure karjumisega pea iga öö mingil perioodil, ja kui olime vahetevahel oma kodus, siis seal poleks nagu midagi taolist olnudki. Tuttav rääkis, et ju, kas siis oli eelmine perekond seal mingi imelikku päritolu (türgi-soome) olnud või korteri ehituseks kasutatud materjal odavat keemiat sisaldanud.
J
Juku  /   22:21, 8. aug 2017
Pole see mingi haigus,laps lihtsalt näeb selles vanuses oma eelmisi elusid,hiljem see kaob.Minul oli sama lugu.
  /   22:40, 8. aug 2017
Täpselt nii karjuski. Ei emmet ega kedagi teist, lihtsalt röökis. Teadvusetult. 20 min kaupa igal öösel. Nagu oleks eelmises elus tulekahjus hukkunud, leidsin iseloomustava seletuse.
Kolm imepisikest pillikest, millest esimese peale see jubedus kadus, kogu eluks.
K
Kkk  /   23:47, 8. aug 2017
Jaa tuttav teema lapse 2-6eluaasta nädalas 3ööd keskmiselt koguaeg kõik need aastad laps röökis silmad nagu uimas oleks, äratada polnud võimalik ei äratanud külm dush ei valgus teler vmi. Enamasti unepaanikaöödel oli 2-3 hoogu. Kohutav aeg!! Teisel lapsel polekordagi olnud midagi sellist magab nagu nukuke sünnist saati.
K
Kollane kapsauss  /   10:10, 9. aug 2017
Olen kogenud. Päevane pidevalt naeratav rõõmurull röökis kõik ööd (ja ka lõunauned olid väga rahutud). Öö jooksul pidi mitu korda rahustama, mis kahjuks tulemusi ei andnud. Mõnikord sai tund aega järjest pulkas, visklev ja röökiv, mitte millelegile reageeriv laps süles ringi jalutatud. Ja nii mitu korda öö jooksul.
Neuroloogi seletuse kohaselt pidi olema lapsi, kes ei suuda päevasündmusi ümber töödelda. Pidi paremaks minema 3-aastaseks saamisel, kui närvikava on tugevamaks saanud. Tõepoolest läks paremaks, kui laps sai 3. Kuid veel aastaid pidin aeg-ajalt lapse lähedal/kõrval magama, et vajadusel saaks talle turvalisust pakkuda (lihtsalt ei jaksanud ise öö jooksul mitu korda lapse vahet joosta).
Ja siis veel üks teooria :)
Sattusin juhuse tõttu vestlema ühe nn selgeltnägijaga Ukrainast. Tema sõnul on osadel lastel sündides kolmas silm korralikult sulgumata ning seetõttu näevad nad magades teispoolsusest rohkem, kui see nende psüühilisele tervisele kasulik oleks. Silma tasapisi sulgudes läheb olukord paremaks. Ja et loomulikult on inimesi, kellel see ei sulgugi.

Loe ka neid lugusid