Jaga:     
Uudised

Anni Rahula: „Tomi muudkui paitas mul pead, rääkis juttu ja lõikas oma käega nabanööri läbi.“

Pole just palju lapsevanemaid, kes oleksid valmis sünnitusjärgsel nädalal ajakirjanikku ja fotograafi vastu võtma, et jagada vahetuid muljeid sünnitusjärgsetest öödest-päevadest. Anni ja Tomi Rahula on selles osas toredad erandid.

Rubi sündis nädal pärast tähtaega, 28. juunil, igati väärika kaalu­numbriga – 3585 grammi. Nii Pelgulinna sünnitusmajast kui ämma­emandast Aili Kütist on Annil ja Tomil vaid kõige soojemad mälestused. Ka aktiivne sünnitusfaas oli esmasünnitaja kohta kerge ja kiire – neli tundi tuhusid ja viiskümmend minutit presse, kui lapsuke oligi kätel. “Tomi muudkui paitas mul pead, rääkis juttu ja lõikas oma käega nabanööri läbi,” kiidab Anni meest, samal ajal tema kätt silitades.

Tomile oli see teine sünnituse juures viibimise kogemus pärast 15 aastat, kui sündis tema esimene tütar Vega. “Et see mingi kohutav üleelamine on, ma ei ütleks, aga iga päev seda näha ei tahaks,” tunnistab Tomi. “Ma ikka tõesti imetlen Annit ja loomulikult ka ämmaemandaid. Tahtsin naist aidata, aga ei saa ju kuidagi. Ehkki ilmselt oli talle juba ainuüksi lihtsalt juures olemine piisavalt suur abi.”

Nimesid, mille hulgast valida, oli koos välja mõeldud ja üles kirjutatud kümme-viisteist ­tükki – enamik tüdrukute, aga mõned siiski ka poiste omad. Annil puudus lapse soo osas eelistus, Tomi unistas esialgu pojast, kuigi hetkel naudib täiega tütre isa rolli. Esimese sünnijärgse nädala on Rubi olnud vanemate sõnul igati eeskujulik tegelane. “Tomi on kogu aeg rääkinud, et sünnib lihtne ja hea laps. Vähemalt esialgu nii ongi, aga eks näeb, mis edasi saab,” märgib Anni.

Osta augusti ajakiri mugavalt koju juba täna! Värske ajakiri jõuab sinu postkasti 2 päeva jooksul. Suundu ostma!

Loe ka neid lugusid