Jaga:     
Uudised

Merle Liivak: "Lapsi autosse pakkides küsisin kõiksuselt: miks mul on seda vaja?"

Jooksin kotte pakkides ühest toast teise ja olin enda peale vihane. Milleks mul oli vaja lubada minna saarele – selle tagumisse nurka, kahvliahvikeste töötuba läbi viima –, kui on teada, et kolme väikese lapsega pere elu on täis ootamatusi.

Paar päeva tagasi oli selgunud, et kujutlus sotsiaalse ettevõtmise ja perepuhkuse elegantsest ühendamisest ei taha kuidagi täituda. Mees avastas, et oli meie saarele reisimise päeval lubanud osa võtta ühest avalikust arutelupaneelist, mis leidis aset Eestimaa teises, lõunaotsas. See tähendab, et tema oli lahkunud juba enne kukke ja koitu ning mul tuli argitoimetada, samal ajal kohvreid pakkida, poodidest töötoaks vajalikke asju otsida ja oma pudinatega kohale sõita üksi.

Vinti aitas juurde keerata tõik, et vanim laps oli saanud eelmisel päeval toidumürgituse ja viimase 12 tunni jooksul kolm korda oksendanud. Mõistlik oleks olnud reisiplaan üle parda heita ja lastega koju jääda. Aga see ei olnud variant. Vajadus lubadust täita ja saare suunas minema põrutada oli lihtsalt nii metsikult suur.

Lapsi autosse pakkides küsisin kõiksuselt: miks mul on seda vaja? Kui reis algab raskelt, siis kas kuskil ootab mind ka väike lohutav auhind?

Osta augusti ajakiri mugavalt koju juba täna! Värske ajakiri jõuab sinu postkasti 2 päeva jooksul. Suundu ostma

Loe ka neid lugusid