Jaga:     
Pere ja Kodu

Kuidas õpetada lastele lauakombeid? (2)

Kuidas õpetada lastele lauakombeid, nii et hiljem võiks koos jõnglastega einestada piinlikkustundeta ka valgete linadega restoranis?

Etiketiõpetaja Erika Kolbakov kinnitab, et vanemate eeskujuta korralikke lauakombeid ei saavuta. “Kui lapsel on vanemate näol olemas hea eeskuju, võib juhtuda, et polegi vaja eraldi õpetada, kuidas lauas viisakalt käituda.”

Tõsi, söögiriistade käsitsemist ja salvräti õiget kasutamist on enamasti vaja siiski õpetada. “Ja väga oluline on lapsele selgitada, miks mingeid asju tehakse ning miks on üldse vaja olla viisakas – et nii on kõigil hea olla ja et see on loomulik osa elust.”

Lauakommete märkamatu edasiandmine algab etiketiõpetaja sõnul lapse sünnist. Esimesel eluaastal on tema salvrätiks pudipõll ning sellega lapsel suud pühkides õpetame talle, et suud on vaja puhtana hoida. 15–20minutine söögikord, mil vanem pühendub beebi toitmisele, õpetab lapsele aga, et söömine on aeg, kui ollakse rahulikult.

“Kui juba beebieast peale on harjutatud, et söömise ajal muuga ei tegelda, kasvab see lapsele sisse. Edaspidi ei tekigi olukorda, et laps iga suutäie vahel ringi jookseb,” ütleb Kolbakov. 

Kord päevas ühise laua taga

Etiketiõpetaja sõnul võiks juba mõneaastane laps aidata lauda katta – see on hea start lauakommete omandamiseks.

Kolbakov, kes õpetab lastele lauakäitumist ka peentes kohtades, leiab, et söömine ei peaks ka kodus olema juhuslik tegevus, nii et igaüks närib püstijalu võileiba. “Vähemalt korra päevas võiks pere süüa ühise laua taga. Ja korra nädalas tasuks laud katta pidulikumalt. Nii saab laps harjutada nii söögilauas suhtlemist kui ka lauas korra hoidmist,” soovitab ta.

Paras aeg lauakombeid tutvustada on etiketiõpetaja meelest 3. ja 5. eluaasta vahel. Sellal võiks laps õppida kahvlit käsitsema, ning seejärel, 6. ja 8. eluaasta vahel, omandada oskuse süüa noa ja kahvliga.

Vanematel tasuks tähelepanu pöörata ka lapse keha- ja kätehoiakule – seda alates 5. eluaastast. Siis on paras aeg õpetada, et toolil istutakse sirge seljaga. Etiketiõpetaja ei arva, et see oleks lapsele piin. “Kui talle on varakult selgitatud, kuidas laua ääres istutakse ja käsi hoitakse, ei ole nende reeglite järgimine hiljem piinarikas, vaid loomulik.”

Mis läks hästi, mis halvasti?

Kolbakov ütleb, et varajane tutvus lauakommetega lisab palju lapse enesekindlusele ja aitab tal nii koolisööklas kui ka väljas süües hakkama saada.

Pärast seda, kui pere on väljas söömas käinud, soovitab ta aga lapsega arutada, mis läks hästi, mis halvasti. Tõsi, arutelu võiks toimuda nelja silma all. Kui lauas on vaja lapsele märkust teha, siis öelge seda nii, et teised lauas olijad ei kuuleks. Kui noa-kahvli hoid on vale, juhtige sellele tähelepanu vaikselt.

Ka siis, kui laps väljas süües manitsustele ei allu, tasub jääda diskreetseks. “Käskude-keeldudega kaugele ei jõua. Pigem võiks rääkida lapsega hiljem kodus. Selgitada talle, et teistel inimestel oli ebameeldiv, kui sa ringi jooksid ja toolidel ronisid,” lausub Kolbakov.

Kui aga asi tõesti kontrolli alt väljub, tuleks väljas söömine pooleli jätta ja söögikohast lahkuda. “Kindlasti ei tohiks last väljas süües kritiseerida või ka hurjutada nii, et teised inimesed kuulevad. Selline käitumine ei paranda lapse lauakombeid, vaid hoopis alandab teda.”

Aga millal võiks laps väljas süües käituda juba nagu suur inimene? Kolbakovi sõnul võiks seda eeldada kuueaastaselt lapselt. Siis võiks lapsel keha- ja kätehoiak olla nagu täiskasvanul ning ta võiks osata lauas viisakalt suhelda ja kaasinimestega arvestada. Teada sedagi, et söömist alustatakse ja lõpetatakse koos. Peenemat restoranikombestikku võiks laps tunda aga 11–14aastaselt.

Toidulaua kuldreeglid

Lapsed ei õpi lauakombeid selgeks üleöö. Vaja läheb järjepidevust ning õrna ja sõbralikku juhendamist. Unustada tuleks tõrelemine ja kritiseerimine. Kiites ja innustades jõuab parema tulemuseni. Tähtsamad punktid, mida järgida, on sellised:

1. Laua ääres istutakse sirge seljaga.

2. Kui söögiriistad on käes ja süüakse, ei toetuta küünarnukkidega lauale.

3. Sööki võetakse korraga alati suupärane ehk väike kogus.

4. Toitu näritakse kinnise suuga.

5. Enne järgmise suutäie võtmist või klaasist joomist süüakse suu tühjaks.

6. Kui soovitakse lauas sõna võtta, peab olema veendunud, et suu on tühi.

7. Söögi ajal ei matsutata, limpsita huuli ega lakuta sõrmi.

8. Kui lauas juhtub õnnetus – midagi läheb ümber vmt –, tuleb hoiduda draamast ning olukord diskreetselt lahendada.

Kuidas kasutada söögiriistu õigesti?

Lastele õiget lauakatmist õpetades anname neile hea stardi lauakommete omandamiseks. Selgitage lapsele, kuhu ja kuidas lauanõud ning söögiriistad asetatakse ning kuidas neid käes hoitakse, ja lubage tal seda iseseisvalt harjutada. Lapsed armastavad sedalaadi vastutust.

• Söögiriistad asetatakse lauale kasutamise järjekorras väljastpoolt taldriku poolele. Kahvlid taldrikust vasakule, noad ja lusikad paremale.

• Söögiriistu hoitakse korrektselt. Euroopalik söömisstiil näeb ette noa ja kahvli kasutamist.

• Kahvlit hoitakse vasakus käes harudega allapoole nii, et nimetissõrm on vastu varre kaela.

• Nuga hoitakse kogu söögiaja paremas käes, nimetissõrme ots vastu noapead, ja nuga ei kasutata mitte ainult lõikamiseks, vaid ka toidu lükkamiseks kahvlile.

• Kuidas me asetame oma söögiriistad, kui soovime juua või rääkida? Esimene reegel on, et söögiriistu, mida korra on juba kasutatud, ei panda enam kunagi lauale tagasi. Kui inimene puhkab, asetab ta noa ja kahvli hoopis risti teineteise peale, terad allapoole – kahvel noa peal ülaosas ja noa tera suunaga sissepoole.

• Söögikorda lõpetades aseta söögiriistad üksteise kõrvale risti üle taldriku, otsad kella sihverplaadi järgi kella 11 ja varred kella 4 suunas.

Saia-leiva söömine pidulikumal puhul

• Leib/sai või kukkel ning või asetatakse oma leivataldrikule.

• Leivataldrik asetseb vasakul pool kahvlite kohal ning võinuga selle peal.

• Söömiseks murtakse leivast/saiast suupärane tükk, määritakse sellele väike kogus võid ning pistetakse suhu.

Allikas: etiketiõpetaja Erika Kolbakov

2 kommentaari

M
mina  /   08:11, 1. aug 2017
Alati mõtlen, et kes annab oma lapsele süüa selliseid värvainetest punnis toite. Ei aja näpuga järge iga asjaga, a see on liig mis liig...
*
****  /   23:19, 11. aug 2017
See on suurepärane artikkel. Tuleks lausa välja printida.

Loe ka neid lugusid