Jaga:     
Blogid

Kas teadsid, et 3-kuune laps peaks kaaluma 6 kilo?

Kahe lapse ema kirjutas oma blogis endale ja kõigile neile, kellel peaks sama vana laps olema, mida üks kolmekuune laps oskama peaks.

Pühapäeval oli Kevinil täis tiksunud juba kolmas kuu. Issand, kujutage ette, kolm kuud vana on juba poiss. Paari kuu pärast hakkame juba lisatoitu tutvustama. Kuhu ikka see aeg lendab.

Niisiis, kõigepealt keskmine kaal peaks olema 6kg piiril ja pikkust 62cm. Seda piiri Kevin ületas veel kuu aega tagasi, praegu kaalub poiss 7200g ja pikkust kõvasti viskunud 66cm. Jõhker ikka. Meil need numbrid on ikka 6-kuuse lapse omad pigem, kui mingeid tabeleid vaatama jääda.

Kolmekuusena peaks laps oskama keerama seljalt kõhule. No ei taha ta kuidagi kusagile keerata, isegi ei ürita. Õigemini, minu suunamisega saab ta edukalt ennast küljele keerata, aga edasi pean ikka aitama. Selle asemel kõhuli olles roomab Kevin lihtsalt minema. Nagu reaalselt roomab. Mul on kahtlane tunne, et tal mingid arenguetapid vahele jäänud, mis on siiski vajalikud. Aga samas mingid infoallikad väidavad, et kui see keeramine tuleb ka 4-5 kuuselt, pole hullu. No eks me harjutame ja ootame, igatahes see liigutus et üks jalg üle teise visata, et ennast keerata, pidi lastele väga keeruline olema. Ja seda me siis harjutamegi nüüd.

Kõhuli olles saab kere üleval hoida, toetades kätedele. Oskab, juba kahekuuselt oskas.

Hakkab mingi režiim välja kujunema. Kujunes välja samuti kahekuuselt. Meil käib asi nii: kell 22:00 lähme ööunne, öösel ärkab nii kuidas juhtub. Vahest 1x, vahest 5x. Sööb öösel 1-2x. Ärkab hommikul 6-7 ajal, sööme. Kaks tundi on üleval, siis jääb magama. Magab 20-30min, ärkab, jälle sööb, mängib 2h, jälle magab. No need päevased uinakud on üks loterii. Kui veab, siis magab 1-2h, kui ei vea – siis 10min. Eilsest hakkasin kirja ka panema päeva toimetused. Kuna magama jäi, kaua magas, palju sõi ja kui tihti sõi. Ütleme, et eilse päeva jooksul magas kokku 4h.

Enamus imikute refleksidest kaovad ära 3 kuu vanusena.

Nüüd oskab laps juba jälgida mänguasju, kui nad liigutavad. Nüüd nad võtavad asju nagu mingite omaduste kompleksi, mistõttu tahavadki nad kõike katsuda, hammustada või limpsida.

Lapse kuulmine on ka rohkem arenenud. Nüüd oskab ta hääli eristada olmemürast, loomulikult tunneb ära tuttavaid hääli. Emme hääle peale laps keerab pea ja naeratab. Ka olemas, suht mitu nädalat juba oskab minu hääle peale reageerida ja pead keerata minu suunas.

Ja kui silmapiiril ilmub emme või issi, siis Kevin naeratab ja isegi naerab, hakkab kohe rääkima ja kätegi vehkima, jutustab usinalt omas keeles ja nii rõõmus. Ah jah, nüüd kui mul juuksed parasjagu lahti on, siis Kevin haarab päris kõvasti mul juustest kinni, mis on kohati päris valus. Kuigi ma niigi olen niru lahtiste juuste kandja, teen seda ma nüüd veelgi vähem.

No ja kuu aega on meil juba see trall käinud, et magab päeval ainult süles, ärkveloleku ajal on ka ainult süles. Mõned üksikud korrad saan teda panna mängumatile või lamamistooli, kus ta suudab nii 10-15min olla omaette, aga need on nii üksikud korrad, et … põhimõtteliselt ongi ta ainult minu süles. Markoga ka ei lepi, mistõttu on mul kõik tegevused vaevatud, ma ei saa süüa-juua-pesta-süüa teha jne. Kodu on nagu seapesa, Marko hakkab ka urisema juba. Kuigi mida sa ikka urised, kui ma lihtsalt ei saa seda teha, mul selle jaoks ikka mitu kätt vaja siis. Kõhukotis on Kevin nõus olema ainult õues, toas ta seal istuda ei taha. Arsti sõnul tuleb seda perioodi lihtsalt üle elada. Eks me elame.

Loe ka neid lugusid