Jaga:     
Blogid

HELP! Tegin “imelihtsaid” pulgakooke! Tulemus: valguvad ajuvälimusega ollused pulkade otsas (2)

Naljaks blogipostitus supermom Lillilt, kes üritas oma lapse sünnipäevaks "imelihtsaid" pulgakooke teha.

Johan saab reedel 1-aastaseks ja kuigi mul ei olnud plaanis suurelt midagi pidada, siis lähimatega natuke ikka, sest no perekond tuleb ikka õnnitlema.

Kujunes siis nii, et tort on tegemisel, millele reedel järgi lähme, katame laua mingite snäkkidega ja kõik tore. Mõtlesin, et olen ka äge, et oh, teen efekti mõttes pulgakooke ka – neid on ju nii lihtne teha! Mõtle uuesti, Lilli.

Hea oli, et eile õhtul mõned testkoogid tegin. Las ma siis räägin enda imelisest pulgakoogiteost.

Uurisin erinevaid retsepte oma lemmikkohast – googeldades. No kõik tundub imelihtne, segad toorjuustu, keeksipuru või purustatud tordipõhja ära, osa teevad ka täisteraküpsistest, nt Digestivega, segad selle kõik toorjuustuga kokku, paned külmkappi tahenema, pistad pulgad sisse, kastad sulatatud šokolaadi või glasuuri, ootad millal liigne ära valgub, kaunistad oma vidinatega ja ongi valmis ning oled supermom.

Käisin Suhkrukunsti poes, kus on nii palju ägedaid peoasju, et silme eest läks kirjuks ja mõtlesin, et ok, ma saaksin ikka elu kaunistatud peo korraldada. Üldse, neid asju valides tekkis tunne, et kuulge, ma hakkan kondiitriks, see on ju äge! Ei, Lilli, oota õhtuni.

Aga mis häiris – kõik ägedused – kaunistused, glasuurid jne on hull keemia. Võtsin kaks pakki pulki, ühe sinise kaunistuspuru (sest ma ei tahtnud neid suhkruseid komme rohkem kasutada) ja suurele tordile nr 1 küünla.

Igatahes, mina otsustasin teha selliselt, et toorujuust segatud Digestivedega (mingi enesepete, et siis on ehk tervislikum), kastan tavalisse šokolaadi ja siis kaunistan selle sinise puruga.

Toorjuust on päris soolane, aga küpsised sisaldavad suhkrut, samuti võtsin katteks magusa šokolaadi, nii, et mõtlesin, et noh, küll kõik kokku ok on.

Eile õhtul hakkasin siis õhinaga mässama, et oh, kui geniaalselt lihtne kõik on! Purustasin küpsised, panin paar lusikatäit toorjuustu ja hakkasin segama. Esimene väike tagasilöök – puru ja toorjuustu segamine oli kammaijaa – juust oli suur kamakas, puru oli niisama selle kamaka ümber, great. Siis võtsin kahvli ja üritasin sonkida, nii et puru oli kausi äärest väljas ja ajasin seda kamakat seal taga. Ok, see selleks, kuidagi sain selle massi lõpuks segi.

Pole hullu, ei lase meeleolul langeda, hakkan pallikesi veeretama. See oli lihtsam ja sodivabam, kui arvasin – lusikaga segu peopessa ja rullisin aga pallikesi, oh kui täiuslikud need tulid, nii tore. Kokku tuli sellest vähesest segust 10 palli ja olin juba täiesti rahul omadega, et jeerum, kui palju neid ju saab.

Panin pooleks tunniks külmkappi ja enne väljavõtmist hakkasin šokolaadi sulatama. Panin šokolaaditükid titepurki, et oleks mugav veevannil sulatada ja pall sisse kasta.

Siis võtsin koogid külmkapist välja, panin pulgad pallikestesse, mis kuju natuke laiaks litsus, aga oh, pole hullu. Kastsin siis šokolaadi.

Ok, paras mökerdamine, pulk läks ka soksiga kokku, šokolaad ise on küllaltki paks, aga samas keemilist glasuuri ei tahtnud ka kasutada, igatahes, üleliigse šokolaadi mahavalgumine osutus keerulisemaks, kui arvasin.

Tumeda šokolaadiga oli natuke lihtsam, ajasin seda möksi seal palli ümber taga, üritasin siluda, aga noh, tulemuseks tuli käkk, pole hullu, raputasin sinist puru peale ja päris nunnu. Tahenema panin suvalisse kurgipurki.

Valgega oli täiskamm. Esimene laar valget soksi läks hukka, sest kogemata tuli vesi sisse, mis ajas šokolaadi tükki – eraldus vedelik ja muu mass, ühesõnaga see leidis tee prügikasti. Teine laar oli ok – aga kui pall šokolaadi kasta, oli päris jura, ma vist kuumutasin liiga palju, sest šokolaad jäi kuidagi laiguline ja jube. Täiesti kole! Mul olid panused valge šokolaadi peal, et oi, valge ja helesinine, kui imeline nunnubeebipilvekese kombo. Tulemus oli laiguline ollus, mis meenutas aju. Sinise puruga.

Selle pika šokolaadiga mässamise peale, hakkasid valmistehtud koogid kõik veidi laiali valguma, eriti valge šokolaadi omad, oleksin pidanud need kohe külmkappi panema, mitte sinna seisma jätma, aga selle peale supermom ei mõelnud – külmkapis polnud ruumigi nii palju kohe võtta.

Noh, igatahes. Osad plönnid kukkusid pulkade otsast maha.

Vähe sellest, et tulemus oli kole, hakkasid need lagunema ja lõppude lõpuks mõistsin valmispalli maitsta ka – jube! Nii rammus – soolane ja magus korraga, kuidagi eriline möks. Kõik retseptid on toorjuustuga, ma tahaks midagi lahjemat, aga sellist asja, mis koos püsib, kas keegi teab, mida võiks kasutada?

Võib-olla on asi minus, aga ma sõin pool pallikest (mis oli pulga otsa jäänud) ja juba oli tunne, et rohkem küll ei tahaks.

Ehk siis, hea oli, et katsetasin. Šokolaadiga mässata ei osanud, segu tuli jama, välimus tuli kole – aga mida ma sain – hullult naerda! Terve selle aja olin nii naerukrampides hilja õhtul, et Jaanus vaatas eemalt, et puhta segi. No, see oli kõik nii koomiline!

Küsin nüüd osavatelt emadelt – kuidas olete pulgakooke teinud, paluks samm-sammult õpetust! Ja mida võiks toorjuustu asemel kasutada või äkki teha toorjuustu ja mingi muu asjaga segu, aga kuidas need kõik kokku püsima panna? Võib-olla olid mul kogused ka valed. Selle sain selgeks, et tõenäoliselt pean ikka keemilise glasuuri peale üle minema…

Ühesõnaga, lauale efekti mõttes on need toredad, mässata nendega on äge, ma kavatsen vist ikka veel katsetada. Muide, hommikul võtsin need pulgakoogid külmkapist välja, mis olid veel ühes tükis, kohvi kõrvale sõin jälle kõigest pool (kuigi need on suhteliselt väikesed) ja rohkem ei tahtnud, rasedus ka vist mõjutab. Igatahes, ma ei tea, kas laste peole on sellised rasvasuhkruplönnid just kõige nutikam valik või olen ma lihtsalt ülemõtleja ja igav täiskasvanu, sest lapsena rasvasuhkruplönnid ainsad söödavad asjad olidki, tervislik oli mõttetu.

2 kommentaari

R
Riisikas  /   13:58, 25. juuli 2017
Aga kui oleks selle üliohtrasõnalise kirjatüki asemel midagi asjalikumat valmistanud???
L
L.p  /   10:33, 26. juuli 2017
Esimest korda tehes olin ise samasugune. Kodus oli veel köögiremont ja kõike oli poole keerulisem teha

Loe ka neid lugusid