Jaga:     
Blogid | Triini blogi

Miks ei suudeta aktsepteerida seda, et mitte kõik inimesed siin planeedil ei taha lapsi? (42)

Ma ei saa aru, miks inimesed torgivad ringi teiste eraeludes. Miks ei suudeta aktsepteerida seda, et mitte kõik inimesed siin planeedil ei taha lapsi?

Mu emal on mingi reklaamikampaania käimas. Ta lihtsalt ei suuda uskuda, et ma ei taha rohkem lapsi. Proovib selgeks teha, et mu laps on üksiklapsena õnnetu ja tulevikus ma raudselt kahetsen, et mul vaid üks laps on ja ühe lapsega lapsevanemad ei saa lihtsalt õnnelikud inimesed olla. Ma ei tea, miks ta end niiviisi peale pressib ja isegi ei taha teada, aga võiks nagu arvestada, et see on minu soov ja minu valik olla ühe lapse ema. Lapsed ei ole mingi äge asi, et hurraa teen neid terve tosina valmis ja siis asjad loksuvad ise paika. Lapsevanem olemine ei ole tore. See on pidev töö ja närvikulu ja magada ka ei lasta. Jah, on toredaid hetki, aga kuna minu laps on praegu väike, siis kõik toredad momendid olen ma ise koos Mehega loonud oma perele.

Lapse saamine on meie teadlik otsus, aga loomulikult ei teadnud ma detailideni välja kui kurnav see tegelikult on. Juba rasedus on selline periood, mis ei ole mingi eriline tore aeg. Võib-olla on asi seotud sellega, et mul oli rasedusdiabeet, 21 rasedusnädalat sõin ravimeid, et rasedust säilitada ja asi lõppes preeklampsia tekke ning sünnituse esilekutsumisega, aga rohkem ma seda kogeda ei taha. Sünnitamine ei olnud hull, selleks olin ma vaimselt valmis ning kuue tunniga oli laps käes ka.

Esimene eluaasta oli põnev, sest ta arenes meeletul kiirusel, aga samas on see periood ema jaoks kurnav: puudulik uni ja muud kohustused ja ma näiteks ei suutnudki enam koolis edasi olla ja pidin akadeemilisele jääma, sest tulemused hakkasid alla käima. Piiga ei ole hea magaja ja tema unne saamine on jube tegevus. Heal juhul jääb ta magama 45-minutiga, aga enamasti venib see kauemaks ja vahel isegi 2,5h pikkune trall ja siis ta magab. Ööuni on tal selline, et enamasti seda ei ole ja hommikuti ärkab ta jonnisena.

Teine eluaasta oli selline, mille märksõnaks on meeletu jonn. Jah, ma saan aru, et see väike inimene tahab ise teha ja õppida ja proovida, aga miks peab seejuures nii palju jonnima? Okei, verbaalne pool annab soovida ja siis tekib frustratsioon ja mida kõike veel ja aju ei ole ka nii arenenud, et suudaks neid emotsioone kontrollida, aga ma olen sellest jonnist nii väsinud. Öeldud on, et iga aastaga, mis ta vanemaks läheb jääb ka jonni vähemaks. Kolmanda eluaasta kohta see ilmselt ei kehti. Sõnu on palju, aga neid ei kasutata, sest mugavam on enne veidike karjuda ja siis rääkida, mis soov oli.

Piiga on hästi armas laps, ta armastab uudistada ringi, armastab seigelda. Ta tahab lähedust: palju kallisid ja paisid ja musisid. Meeldib kaisutada ja koos raamatuid lugeda. Talle meeldib maalida koos ja üldse kõik tegevused on tema jaoks toredad, mida saab koos emme ja issiga teha. Ega me Mehega ei olegi kadedad temale tähelepanu jagamises ja õhtuti on meil omad rutiinid ja tegevused. Hetkel on popp R-tähe õppimine, sest seda tal ei ole. Kuulame logopeedilisi muinasjutte ja teeme keeleharjutusi.

Igatahes inimesed: kui keegi ei soovi lapsi üldse saada, siis ei tasu teda hukka mõista. Iga inimese enda valik kas saadakse lapsi või mitte. Mina sain endale lapse ja proovin temast nüüd inimest kasvatada ja pakkuda talle armastust täis elu. Lootus, et ma kord magada saan, sureb viimasena.

Minu nimi on Triin (31): olen ema, abikaasa, tudeng ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (32) ja Piiga (3a), lisaks neile veel deegud, kassid Caesar ja George. Selles blogis räägin argielust ja mõtetest.

18 kommentaari

2
21 sajand  /   12:25, 23. juuli 2017
Täiesti tervitatav otsus maakera ülerahvastatuse tingimustes. Vahest parem ka suhtele ja karjäärile. On ka arhailiseid miinuseid.
J
juura  /   17:48, 23. juuli 2017
mis meile puutub maailma ülerahvastatus.
meil on oma riik ja oma rahvas.
  /   19:26, 23. juuli 2017
ei puutugi, aga puutub, et 40 000 lapsel isa hool puudu+ mõnedel ema hool+väga paljudel nii ema kui isa hool puudu. Kas on ikka soovimatuid juurde vaja, kui neid juba niigi liiga palju. Aus on see, et kes ei taha ei jaksa...ei tee ka. Karjuvalt ebaaus on see, kui teevad need, kes ei taha ega hooli.
Tehke kõigepealt need ripakil hoolitsemata või poolhoolitud lapsed õnnelikuks, siis räägime edasi, kas tõesti on tungiv vajadus selle järgi, et teeks-sünnitaks see, kes pole vastutuseks valmis, ega kavatsegi.
A
Antipoliit  /   10:30, 24. juuli 2017
Poliitikud peavad oma rahvast rohkem hoolima, tõstma elatustaset ja mitte koogutama vaid välismaise ees. Siis suureneb ka iive!
S
sinu probleem  /   12:29, 23. juuli 2017
et sa nii tunned.
Ema tahab sind omada.
See, miks mõni lapsi ei taha või ei ole saanud - on ühiskondlik probleem - puhas tagajärg. Meitel on inimene vähem inimene, kui selleks vaja on (et kõik lapsi saaks). Täites emavõi siis isa rolli - vastavalt eeldustele.
Meie väärtussüsteemid on sassis ja ka kõik muu, mis toetaks terve inimese kujunemist - inimese, kes tunneb ennast inimesena (väärtuslikult) ja teeb vastavalt valikuid ning otsuseid. Inimene on armastus.
N
naine siit  /   12:51, 23. juuli 2017
Üks laps võib olla kasvades väga õnnelik ja hooliv laps, kui tal on asjalikud ja inimlikud vanemad. Sõpru ja tuttavaid saab ta lapsest peale oma eluteel niikuinii ja hullu pole midagi.
N
naine sealt  /   13:32, 23. juuli 2017
Mul üks tuttav ka ühe lapse ema. Nüüd laps peaaegu neljakümne aastane, ning tal on kadumas igasugune lootus kunagi vanaemaks saada. Ta kahetseb tõsiselt, miks tal teist last pole...
M
Mädanik  /   17:29, 23. juuli 2017
See eesti pensionäride seas suhteliselt levinud nähtus kus isegi kahe või lkolme lapsega lapsevanemal pole lapselapsi.Mis teha kui karjäär ja omand vajab teenimist.
T
To naine sealt  /   02:05, 24. juuli 2017
Miks ta arvab, et teine lapsi oleks tahtnud? Sellised pesakonna tekitajad ikka..
  /   13:49, 23. juuli 2017
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
P
Pdruss  /   17:52, 23. juuli 2017
Jesli davno togda gavno!
M
miks  /   08:30, 24. juuli 2017
kirjutad siia vene keeles
A
A.  /   15:25, 23. juuli 2017
Sest Nõukogude mentaliteedi taagaga me ju teame, et kõik inimesed on ühesugused ja neid teevad õnnelikuks ühesugused asjad...
P
Pensionàr  /   17:46, 23. juuli 2017
Eelmine riigikord nuud kull mingit sellist taaka maha ei jàtnud, milline nuud aitaks hinnata laste arvu. Ja "noukogude" uksiku sonana lauses voiks olla vàikese tàhega.
A
A.  /   19:59, 23. juuli 2017
No nii, sain ka mina grammar nazi endale kaela... ok, teeme siis järgmisel korral väikese tähega... me jätkuvalt siiski ei suuda ise enda elu elada ja jälgime meeleheitlikult teiste omi...
A
A-le  /   20:25, 23. juuli 2017
lõpuks ka üks selge nägemine! meeldiv!
S
Scaramanga  /   17:26, 23. juuli 2017
Lol, maakera on ülerahvastatud ?
Ärge uskuge igasugu globaalseid marksiste kes siin ajupesu teevad.
I
II  /   04:35, 24. juuli 2017
Rahvastiku juurdekasvud on väga erinevad!
Eestis on aga midagi väga valeasti?
https://innojairja.blogspot.com.ee/2017/07/suurem-iive-on-voimalik.html
S
Soome prognoosid  /   04:41, 24. juuli 2017
1950 oli nigeerlasi 38 miljonit. Nüüd 180 miljonit, 2030 juba 280 miljonit ja 2100 ÜRO prognoosi kohaselt 900 miljonit.
https://eestinen.fi/2017/07/soome-tanavu-oodata-5000-8000-pagulast-uut-kriisi-ei-tohiks-tulla/
M
Mida värki  /   17:52, 23. juuli 2017
Vastupidi. Vägagi aktsepteeriks, kui juurvilju vähem oleks.
M
Mnjh  /   18:34, 23. juuli 2017
Ema räägib õiget juttu. Küllap ise tunned sama kunagi hiljem. Samas on sul ju aega küllalt, kiiret pole.
M
Mnjh  /   02:07, 24. juuli 2017
Ema võib selle lapse siis ju ise sünnitada, hoolimatu ema kes survestab nii oma last teades kui raske ja kurnav oli esimene rasedus. Mingu adopteerigu, kui muidu õnnelik olla ei suuda
M
Malle Kepp  /   19:16, 23. juuli 2017
Tuleb kehtestada korralik lastetusmaks. Las siis need karjeristid maksavad.
  /   19:30, 23. juuli 2017
üks laps on ikka vähe.juhtub ära surema,ei jää sulle enam kedagi.püüa ikka vähemasti kaks valmis pingutada,on,kes vanaduses sulle toeks on.
T
to /  /   21:10, 23. juuli 2017
Kas selleks peaks inimene oma noorusest loobuma, et vanaduses mõned aastad tal keegi külas käiks ning tõenäoliselt mõnitaks ja karjuks vanainimese peale? Elu tuleb elada noorena ning selleks, et vanaduses kodustatud ori võtta oleks, küll oma noorust laste peale raiskama ei pea.
J
Just  /   09:31, 24. juuli 2017
Sinu vanemad oleks võinud sama mõelda
  /   19:34, 23. juuli 2017
ja tegelikult võiks sul nende deegude ja kasside asemel hoopis laps olla,ükski loom ei asenda sul lihast last.
T
To 19:34  /   02:11, 24. juuli 2017
Sa vist pole millestki aru saanud. Loomad ei ole lapse asendused vaid eraldi pereliikmed :). Igal pool terrorirünnakud ja te tahate sellisesse kaosesse veel lapsi teha.
  /   09:33, 24. juuli 2017
millal sind siis viimati rünnati?
M
mina, mina....  /   19:36, 23. juuli 2017
Kelle asi see on, et keegi Triin ei taha rohkem lapsi, kui üks. Viimasel ajal on moeks saanud pidevalt kirjutada oma rasedusest , sünnitamisest ja lapse kasvatamisest, Peaaegu kõigil, vähemalt väga suurel osal naistest on tulnud see kõik läbi elada, mille poolest osade emade meelest nii tavaline asi, peaks just nende puhul teisi huvitama. Mis puutub inimeste survestamisse lapsi saada, siis teevad seda peaasjalikult vanemad, kes igatsevad lapselapsi ja tunnevad, et neid on alt veetud, lapsed kasvatatud, vaeva nähtud, aga tihtipeale mugavusest ei viitsita isegi lapselapsi kinkida, võõrastel sellest savi.
T
To 19:36  /   02:12, 24. juuli 2017
Ilma lastelasteta ei suuda õnnelikud olla? Päris masendav, edu neile.
H
hh  /   07:43, 24. juuli 2017
Muust pole oma blogisse kirjutada.
A
Arvan  /   20:17, 23. juuli 2017
Üks laps on hea, aga kaks on sellepoolest parem, et lapsel on keegi õeke või vennake terveks eluks suureks seltsiks.
K
kas tõesti  /   20:28, 23. juuli 2017
terveks eluks? annate garantii? meid oli kolm, üks lahkus 18-selt, teine 25-selt, mina neist noorimana nüüdseks 40+, et... terveks eluks seltsiks õeke-vennake? päriselt? kust ometi selline kindel veendumus?
M
meh  /   21:36, 23. juuli 2017
neile olid sina ju terveks eluks.
O
oeh  /   21:09, 23. juuli 2017
Keegi ei karanteeri, et need kaks last sul suurest peast niiväga lähedased on, sugulasi ei saa valida ja enamasti minnakse päranduse jagamisel riidu.
G
Garantiisid polegi  /   09:55, 24. juuli 2017
Inimesed on erinevad. Üks tahab oma ainukeses elus kõik asjad järele proovida, olenemata sellest, et kõik ei saa kunagi õnnestuda. Teine jälle mõtleb pidevalt 100 sammu ette ja kardab ebaõnnestuda. Mõlemaid tuleb meil aktsepteerida. Arvan, et kui keegi ei taha lapsi, on see täitsa ok. Lihtsalt ei taha ja kõik. Pole vaja hakata seda kuidagi põhjendama, sest need mõttekäigud lähevad täiesti rappa. Näiteks see, et maakeral on niigi liiga palju inimesi... seda pole mõtet rääkida kellelegi, kes elab Eestimaal üksikus talus 10 km kaugusel naabrist. Või see põhjendus, et on nii palju õnnetuid inimesi. Õnnelik või õnnetu olemine on tegelikult nö. vabatahtlik: üks on otsustanud olla õnnetu, teine õnnelik. Ka siin pole garantiisid.
M
meh  /   21:35, 23. juuli 2017
mul on 3 last - pangalaen, karjäär ja juhusuhted. varsti hakkavad lapselapsed ka tulema.
A
arvamus  /   22:05, 23. juuli 2017
Enamus inimesi ei suuda mõeldagi, sigivad ajupesu mõjul, mida madalam haridustase, seda rohkem lapsi ja pärast hirmsas hädas.
E
Eks  /   06:32, 24. juuli 2017
laps on ikka iseseisev inimene, mitte vanema lunastaja või vanaduspäevade rõõm. Vanemal olgu ikka seltsiks tema abikaaasa või elukaaaslane. Laste turjal elamine ei sobi mitte.
M
mai  /   07:54, 24. juuli 2017
nii julm, pole ju teada kes kelle turjal elab
H
Heh  /   09:30, 24. juuli 2017
Need kes ei taha lapsi ärgu vanana nõudku ka ühiskonnalt midagi, sest noorena mõtlesid ainult enda peale. Sinu raviraha ei teeni sina ise praegu, vaid see teenitakse noorte poolt tulevikus. Arstiabi tahad küll.
K
Kursusekaaslane ülikoolist  /   10:04, 24. juuli 2017
Olen Triinuga täiesti nõus, et iga inimene otsustab, kas ta soovib saada lapsi, kui palju lapsi ja millal. Ükski ema ega keegi teine inimene ei saa oma põhimõtteid peale suruda. Olen 31-aastane naine ja ma pole veel abielus ja mul ei ole ka lapsi, sest pole enda ellu leidnud õiget inimest. Mul pole kunagi olnud väga suurt soovi emaks saada, aga hetkel mõtlen, et soovin endale hiljemalt 35 eluaastaks ühte last. Ainult ühte. Lapse kasvatamine on raske töö. Elage ise ja laske teistel oma elu elada!

Loe ka neid lugusid