Jaga:     
Pere ja Kodu

Kuidas küll on võimalik, et samade vanemate lapsed erinevad üksteisest kui öö ja päev? (35)

Selle küsimuse esitas endale Austria psühhiaater Alfred Adler ja arvas vastuse peituvat sünnijärjekorras.

Perekond Laineste võtab ette Adleri teooriad ning arutleb oma pere näitel, kas ja kuivõrd võib arsti hüpoteesidel tõepõhja all olla.

Laineste peres kasvab kolm last: Pipi-Lotta (9), Kataleena (7) ja Ats Joosep (3). Isa Jaak (36) on isegi pärit suurest perest, seega on tal olnud võimalus üsna lähedalt näha, kas sünnijärjekord kuidagi iseloomu mõjutab. Ema Liisi (34) on psühholoogina Adleri ja tema järgijate arvamuste osas kriitiline: “Kui lastel on vanusevahet rohkem kui viis aastat, kuuluvad nad juba eraldi pesakondadesse. Seega ei mõjuta nende vastastikune suhe ka eriti isiksust, sest nad ei pea end vahetult kokkukuuluvaiks, vaid pigem nagu headeks tuttavateks.” Jaak saab seda oma kogemusest kinnitada: tal oli vendadega nii suur vanusevahe, et tema jaoks olid nad pigem onud.

Katsejänesest esmasündinu – unekool ja rattamatk beebina

Värsked vanemad kipuvad tavaliselt esimese lapse peal kõiksugu kasvatusmeetodeid katsetama ning populaarse arvamuse kohaselt on noorimad lapsed pesamunad, keda valimatult hellitatakse ja poputatakse. Liisi meenutab naerdes, et tõsilugu! Pipi peal proovisid nad tõesti erinevaid asju alates unekoolist ja lapsehoidjatest ning lõpetades nädalase rattamatkaga koos viiekuuse titaga, seltsiks sääsed, mähkmelööve ja magamine telkides. “Võib-olla muutis see teda selliseks tugevaks tegelaseks, nagu ta on – või siis tuleneb see asjaolust, et ta on esimene teiste hulgas,” ütleb Liisi.

Pipi juures võib teisigi “esimestele” omaseid jooni märgata. Tüdruk on keeleliselt väga arenenud, talle on juba väiksest peale meeldinud luuletusi ja laule luua. Samuti on ta suur “vanaemafänn”, tundes tema suhtes lausa kiivust. See paistab tõendavat arvamust, et sünnijärjestuselt esimesed ei tunne end oma eakaaslaste hulgas mugavalt ning kalduvad (vähemalt peresiseselt) eelistama just vanemate sugulaste lähedust. Samas on nad aga sündinud liidrid, ning ka seda võib Pipi juures märgata, kui ta teiste laste mängudest osa võtab. Ikka on just vanem õde see, kes korraldab ja organiseerib ning teisi suunab.

Pipi-Lotta armastab väga privaatsust ja talle ei valmista mingeid raskusi ennast tundide kaupa lõbustada, samas kui pere pesamuna Ats tüdineb üksi jäädes kiiresti ja otsib ikka teiste seltsi – täpselt nagu Adler on märkinud. Siin aga Pipi sarnasus Adleri hüpoteetilise esimese lapsega ka lõpeb. Nii Liisi kui ka Jaak kinnitavad, et nende lastest ei janune õieti keegi vanemate tähelepanu järele, ei Pipi ega teisedki. Pipi pole ka eriti vastutustundlik, pigem on tal pea laiali otsas ja vaat et iga päev unustab ta asju kooli.

Esimesena sündinud olla ka suured muretsejad. “Pipi, kas sa muretsed?” hõikab Liisi kööki tüdrukule, kes omaette vaikselt raamatut loeb. “Ei!” hüüab Pipi-Lotta vastu. “Mille pärast ma peaksingi muretsema?” No näiteks… kooli või maailmaasjade pärast? “Ei muretse,” kinnitab esmasündinu hooletult. Alfred Adler sügaks siinkohal ilmselt nõutult kukalt.

Keskmise lapse lahkus on piiritu

Seitsmeaastane Kataleena vastab mõnes osas Adleri nimekirjas toodud omadustele, mida keskmisena sündinute puhul märgata võib. Kata paistab silma lahkuse ja empaatiavõimega, teda hinnatakse mängukaaslasena ning ta on paindlik ja meeldiv suhtleja. “Katat iseloomustatakse lasteaias sõnaga “unistaja”,” räägib Liisi. “Ta on tõesti vaikne, teistega hea ja sõbralik, aga ise kontakte ei otsi.”

Kataleena lahkus ulatub teinekord nii kaugele, et kui ta viib lasteaeda põnevat mänguasja näidata, vahetab see kogemata omanikku. Kord ei suutnudki Kata lelu tagasi küsida, ehkki selle tõttu natuke kurvastas. “Samas oli ta ju rõõmus, et sai teisele heameelt valmistada,” meenutab ema.

Ei ole aga tüdrukus näha võitlusvaimu, mida keskmistele lastele omistatakse, ka ei tundu ta end Pipile vastandavat. Jaak mainib kõrvalt, et statistiliselt on USA presidentidest suurem hulk just esmasündinud, samas kui kuulsad revolutsionäärid Fidel Castro ja V. I. Lenin olid mõlemad keskmised lapsed. See viitab keskmiste mässumeelsemale loomusele, kuid ema-isa Katas veel järgmist riigipöörajat näha ei oska. Pigem on Kata häbelik. Liisi räägib muiates, kuidas lasteaeda jõudes ronis tüdruk teinekord kappi, sest ei tihanud kohe suurde rühmaruumi minna – siis pöörduvad ju kõigi pilgud temale!

Pipi olla kord ise otsustanud pärast lõunasööki lasteaiast koju jalutada. Hullunud kasvatajad sõitsid ratastega mööda linna ringi ja otsisid kadunud plikat taga. Hiljem andis Pipi lubaduse, et enam omaette rändama ei lähe, kuid Liisi arvab, et päriselt ta aru ei saanudki, milles probleem oli. “Kata ei teeks sellist asja kunagi. Ta oskaks ette mõelda, et tema kadumine võib kellelegi muret valmistada.”

Pesamuna kui staar

Vennaraas Ats paistab esmapilgul samuti Adleri teooriaid mõningal määral kinnitavat. Ta on tõesti humoorikas, sotsiaalne ja armastab rambivalgust. Kui ajakirjaniku külaskäigu ajal on Kata oma toas häbelikult peidus ja Pipi tegeleb vaikselt enda asjadega, siis Ats tiirleb pidevalt ema-isa ümber, nuiab teed ja suhkrut, räägib vahepeal humoorikaid seiku oma elust ning püüab igati tähelepanu. Täpselt nagu noorim laps peakski!

“Meie noorim laps on tõesti nagu huumor kuubis,” naerab Liisi. “Talle meeldib nalja teha ja ta valib ka sõpru selle põhjal, kes kui palju nalja teeb. Ta tahab ise lõbutseda ning tahab, et ka teistel oleks lõbus.”

“Ats on mõnes mõttes ju ikkagi nagu esimene laps,” arvab Jaak. “Vanusevahe Pipi ja Kataga on päris suur, pealegi on ta esimene poiss.” Seega võib Atsis leida nii esmasündinu kui ka pesamuna omadusi. “Kõige rohkem oleme traumapunktis käinud tõesti Atsiga,” nendib Liisi, kui küsida riskialti loomuse kohta. Ning lisab kähku, et põhjuseks võib olla lihtsalt see, et Ats on poiss ning poisid ongi suuremad marakratid.

“Ma pean kurvastama neid, kes sellesse teooriasse usuvad,” võtab Liisi asja kokku. “Minu lapsed on omavahel pigem sarnased kui erinevad. Jah, ühele ei meeldi kartul ja ta sööb toidu seest ära kõik lihatükid, teine sööb ära kartuli ja jätab liha taldrikule kurvastama, kolmas sööb põhimõtteliselt ainult seemneid ja pähkleid, aga nad kõik on suurepärased keskendujad, kuid üsna viletsad suhtlejad. Neil pole suurt sooritusvajadust, on põgus, kuid mitte eriti tugev kohusetunne. Avatus kogemustele, aga mitte ekstravertsus…”

Lõpuks jõuavad Liisi ja Jaak järeldusele, et sünnijärjekorra teooriaga on ilmselt nagu horoskoopidega: kui reastada piisavalt suur hulk omadussõnu, siis mingi osa neist paratamatult kattub. Ja mingi osa ei lähe üldsegi täppi.

Adleri teooriad

Austria psühhiaater Alfred Adler (1870–1937) uskus, et lapse sünnijärjekord avaldab tema iseloomule suurt mõju. Adleri sõnul sõltub just sünnijärjekorrast, kuidas laps tulevikus teiste inimeste ja situatsioonidega suhestub. Tänaseks pole aga eriti teaduslikke tõendeid, mis tema teooriaid kinnitaksid, ning pigem arvavad teadlased, et sünnijärjekorral puudub mõju isiksuse arengule.

Esmasündinud on loomult liidrid. Nad on oma noorematest õdedest-vendadest intelligentsemad. Nende keeleline areng on kiire ja nad on tavaliselt keeleoskuselt paremini arenenud kui nende eakaaslased. Kõige ebamugavamalt tunnevad nad end eakaaslaste hulgas, peresiseselt eelistavad nad vanemaid või nooremaid lähedasi.

Esmasündinud otsivad pidevalt vanemate heakskiitu. Nad on vastutustundlikud, järgivad reegleid ning on sageli muretsejad. Noorema õe-venna lisandudes võivad esmasündinud hakata mässama, et vanemate tähelepanu võita. Hiljem arenevad neist kamandajad või vastupidi, nad võtavad üle surrogaatvanema rolli ja kipuvad nooremaid poputama. Esmasündinud armastavad privaatsust ja on omaette olles rahul.

Keskmised lapsed on esmasündinute vastandid. Neile tundub, et peres ei peeta neid erilisteks, seepärast on perekonnast tähtsamad sõbrad – eriti teismeeas. Nad on head inimestetundjad, orienteeruvad hästi igas olukorras ning on suurepärased läbirääkijad. Nad tahavad pidevalt vanema lapsega võistelda. Keskmised lapsed on paindlikud, sotsiaalsed, head suhtlejad ja kaaslased, kuid elavad tundeid sissepoole. Juba varases nooruses õpivad nad jagama ja on helded.

Noorimad lapsed on sotsiaalsed, humoorikad ja sõbralikud. Neile meeldib lõbutseda, nad on sarmikad ja tahavad olla tähelepanu keskpunktis. Ent pesamunad võivad olla ka osavad manipuleerijad, ärahellitatud ja enesekesksed. Samuti kasvavad noorimatest tihtipeale riskialtid inimesed, kes ei karda halbu tagajärgi, kuna neid on eluaeg halbade asjade eest hoitud – on nad ju alati olnud väikseimad ja armsaimad. Omaette olles hakkab neil ruttu igav ning nad otsivad teiste seltsi.

Allikas: Alfred Adler “Problems of Neurosis”

23 kommentaari

O
On ikka võimalik küll  /   09:40, 22. juuli 2017
pärast selgub niikuinii üks laps on kuidagi kahtlaselt naabrimehe nägu.
.
.   /   09:57, 22. juuli 2017
asi mille kallal ka pead murda! Lihtsalt erinevate papade tehtud ja kogu moos.
  /   10:07, 22. juuli 2017
pereisa kasvatab oma sõbra eostatud käopoegi,elementaarne,watson.
  /   17:48, 22. juuli 2017
aga nii statistika järgi veidi üle poolte perekondades
S
Skandaal  /   10:08, 22. juuli 2017
Ivo Linnal on ju laul, mis kogu asja lühidalt ja tabavalt kokku võtab.
  /   17:48, 22. juuli 2017
see ongi tegelikkus
O
Om, om poig  /   10:36, 22. juuli 2017
Issi on lihtsalt sarvekandja, emme tegi. Egas ilmaasjata pole niipalju pilajutte "abivalmis" naabrimehest
  /   17:49, 22. juuli 2017
aga abi on siiski vaja,tehakse väike ja kiire kähkukas
I
ikka saavad olla erinevad  /   10:43, 22. juuli 2017
nad on ju erinevad inimesed. see oleks ka õudne, kui nad kõik ühesugused oleks. masendav. see võiks päris hulluks ajada.
L
lõuapoolikutele  /   10:45, 22. juuli 2017
juba vanad viikingid teadsid, "liha" tuleb vanematelt "Isiksus/hing"" aga hoopis teisalt - niiet kokkusaavad 2 geneetilist rida, teie puhul on märgata absoluutset hingesugulust ja tuleb see kõiksuse ´hämaralt poolelt`;D
M
Marii  /   11:17, 22. juuli 2017
No mida siin imestada ! Üks poeg on isasse ja teine emasse. Lapsed on ju oma vanemate järglased. Pole öeldud, et kõik tuleb isast, ikka emast ka. Nii lihtne see ongi !
  /   17:50, 22. juuli 2017
kas mees jäi uskuma ...
A
aga kuidas nii?  /   11:22, 22. juuli 2017
Minu suguvõsas on vanem vend joodik,naistemees,pikka kasvu ja ilusaks peetav---aga töökas! Teine vend aga lühike,inetupoolne,siidivend (kes aga oskab siiski raha kokku ajada tööandjana), tilkagi ei joo.Absoluutselt ühte nägu poisid, nii et jätke oma meelisteema naabrimeestest.
N
Naabrimees  /   13:18, 22. juuli 2017
Üks on ilusaks peetav, teine inetupoolne aga absoluutselt ühte nägu?
M
miks  /   13:34, 22. juuli 2017
Iluetalon---nägu?
P
Peeter  /   19:06, 22. juuli 2017
Aga mis siis veel? Varbad? Peenis?
T
teine lõuna poolt naabrimees  /   17:52, 22. juuli 2017
tegin selle esimese vintis peaga, no tahtis teine nii ägedalt ...
K
kolla  /   11:30, 22. juuli 2017
Hiljuti oli lugeda,et 37% isadest kasvatavad võõraid lapsi.
P
Pensionàr  /   15:59, 22. juuli 2017
Kaks naist kohvikus: " Vaata, Maria- milline mees-ainult sarvi ei ole-tàhendab sinu mees ta ei ole". (Kelle loomingust see lause on?)
D
Diana  /   11:57, 22. juuli 2017
Minul on ka kaks last väikse vanusevahega. Poiss ja tüdruk. Nad absoluutselt erinevad. Nii välimuse, kui iseloomu poolt. Aga ma 10000%kindel et neil üks ema ja üks ja seesama isa. Poiss on täpselt isa moodi ja piiga täpselt ema moodi.
M
Mina  /   12:16, 22. juuli 2017
miks ei lisa, et vahekorras olin mitme joobariga- sellest ka tulemus
M
Mia  /   12:49, 22. juuli 2017
Adler kirjeldas sünnijärjekorra môju vaadeldes inimest täiskasvanuna. Alla 10-ste laste puhul on vara järeldusi teha, seda peaks psühholoogi haridusega ema teadma
K
Kõik eided panevad kõrvalt  /   17:27, 22. juuli 2017
nagu mehedki
  /   17:54, 22. juuli 2017
aga kellele sa ära ütled
N
Nujahh  /   19:03, 22. juuli 2017
Emadus-veendumus,isadus-usk
V
vanaisa  /   19:52, 22. juuli 2017
No ma ei tea miks selline paanika. Erinevad lapsed, väilmuse kui ka iseloomu poolest. Mul naisega kaksikud tütred !!! OK ! Jätan enda kõrvale nagu siin soovitakse, aga proua on ju ja kaksikud kah. No ja vaga väga erinevad iseloomud ja ka välismus. . .Ausõna ma ei jätnud "tööd" pooleli ja ei käinud vahepeal "ära". Lugege nats meditsiini ja asi selge. Mida siin poleemitseda. Või kui äkki vaja . . .
E
Ein Stein  /   20:02, 22. juuli 2017
Kui siivutused teemal "naabrimees" kõrvale jätta, siis on sama pere lapsed tõepoolest iseloomult erinevad, Mul on neli last, kõik juba suured. Pigem võis märgata tähtkujudele omaseid jooni. Esimene on tõeline Kaljukits, teeb riskantset traialisporti rattaga mööda kive ja kände balansseerides. Teine on Sõnn, kes armastab üle kõige mulda ja taimi, räägib vähe, tuba on tal sassis nagu piisonipesa. Kolmas on Jäär, kes ajab lõuaksese õieli ja saab alati, mida tahab. Kassi aastal sündinuna on ta ka väga maitsekas, puhas, aga ka saladuslik. Neljas on Skorpion, iseseisev juba lasteaiast saati, pedantselt kordahoidev, iial ei pidanud ta koolikotti või koolitükke kontrollima, ise valis kooli, ise koolitas end arstiks, samas südameasjades kinnine ja üpris sardoonilise huumoritajuga.
T
tibu  /   20:07, 22. juuli 2017
aga mis seal imestada kui nede kehadesse sisenesid väga erinevad hinged...
N
naisuke  /   22:43, 22. juuli 2017
Kuidas on võimalik, et taoline küsimus üldse pähe tuleb?
M
minul ka hirm  /   12:13, 23. juuli 2017
äkki hakkab mees küsima ja saab veel arugi
J
Jahmm  /   23:06, 22. juuli 2017
Tegelikuses oleneb sellest mis 1.tähtkuju on (vähk, skorpion)2.mis hiina horoskoobi looma aastal (tiiger, jänes) ja 3.Tema hing. Ja nii see on kes ei usu on lihtsalt ise vähe arenenud, et selliseid asju mõista.
M
mai  /   08:14, 23. juuli 2017
see on ammu teada, et ühe peare lapsed, isegi kaksikud ja kolmikud on väga erinevad kuid pidevalt räägitakse mingist kasvatamisest, lapsi saab vaid õpetada, anda teadmisi aga nende olemust ümber ei tee
Õ
õnnelik mees  /   13:48, 23. juuli 2017
just äsja naine tunnistas pisarsilmil et viiest lapsest kaks on ... üks olevat minu parima sõbra tehtud, ka teine jälle selle kiimas naabrimehe tehtud ... ning kolmanda suhtes polnud päris kindel kuna see parim sõber nii minu moodi ka olnud ja see mõnus asi meil oli nii ühele päevale kokku juhtunud sõbraga
K
kindlasti  /   09:17, 25. juuli 2017
oleneb palju vanematest endist ja millist keskkonda vanemad lapsele ise pakuvad. Seda mida külvad, seda ka lõikad!

Loe ka neid lugusid