Jaga:     
Pere ja Kodu

Mida teha, kui laps magam ei jää? Kas otsida abi arstilt või leppida olukorraga? (2)

On teada, et inimesele on hea uni sama tähtis kui toit ja õhk, sest magades organism taastub. Mida aga teha, kui laps ei suuda õhtul kuidagi uinuda? Kas otsida abi arstilt või leppida olukorraga?

Unearst Marlit Veldi tõdeb, et inimese uni on tihti selline, nagu on olnud ta päev. Seetõttu peaks uneprobleemide puhul kõigepealt mõtlema, kuidas on möödunud lapse päev.

Eriti tähtis on, et õhtu oleks rahulik. Vältima peaks väga emotsionaalset ja füüsiliselt aktiivset tegevust, arvutiga mängimist ja teleka vaatamist. Trennist võiks koju jõuda hiljemalt seitsmeks õhtul.

Hea une saavutamiseks on tähtis korrapärasus ja rütm. Laps võiks jääda magama kindlal ajal ja mitte üleväsinuna. Enne uinumist võiks korrata igaõhtusi rituaale, näiteks lugeda juttu. Und soodustab ka veeprotseduur, hämar keskkond, ilus voodipesu jne.

Lapse und mõjutab otseselt vanemate emotsionaalne seisund, näiteks ei tule uinumisele kasuks, kui ema-isa on ärritunud, mures või kiirustavad. “Võib tekkida nõiaring. Lapse magamisega seotud probleem muudab vanema närviliseks, mis omakorda ei lase lapsel uinuda. Vahel tuleb alustada sellest, et ema saaks puhata. Siis on ka laps rahulikum.”

Kõige tähtsam on, et lapsel tekiks magamisega seoses turvatunne – et ta ei kardaks uinuda. “See mõjutab kogu tema edasist elu,” rõhutab arst.

Lapse magamajäämist ja und mõjutavad veel:

Vanus ja individuaalsus. Kaheaastase lapse öine uneaeg võiks olla 11 tundi, millele lisandub 2–3tunnine päevane uinak. 10–13aastased vajavad 10 tundi uneaega. Pärastlõunast uinakut (u 90 min) teevad lapsed tavaliselt kuni 5. eluaastani või kooliminekuni.

Söömine ja joomine. Und soodustab kerge valgurikas toit (nt pasta), puuviljad (eriti kirsid, banaanid) ja süsivesikurikas toit (sai, leib). Hästi mõjuvad ka piimatoidud, täistera- ja kaerahelbed. Vältida tasuks liha, šokolaadi ja juustu. Liiga hiline ja raske toit rikub une. Parim aeg söömiseks on 3 tundi enne magamajäämist. Ka see, palju laps öösel joob ja pissib, mõjutab tema und.

Haigused. Igasugune haigus mõjutab tugevalt lapse und. Sagedasti segavad magamist hingamistakistused, näiteks suurenenud adenoid või mandlid. Und võib halvendada ka vale hambumus või allergia.

Psühholoogilised probleemid. Magamist võivad segada hirmud ja mured. Lapsega tasub neist rääkida ja vajaduse korral pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole.

Kui põhjust ei näe

Kui vanemad pole lapse uneprobleemi põhjusele jälile jõudnud, tuleks sellest rääkida perearstile, kes võib saata lapse uneuuringule.

Tartu Kõrvakliiniku Unekeskuses töötav dr Veldi ütleb, et uuringu ajal registreeritakse une staadiumid, hingamine, südametegevus jm. Oluline pole ainult uneaeg, vaid täisväärtuslik uneaeg. Näiteks koolilaps peaks 9–10tunnisest unest magama veerandi sügava une ja sama palju unenägude une faasis.

Kõige sagedamini on laste unehäirete põhjuseks hingamistakistused ja toiduallergia. “Tihti on nii, et kui jätta allergeenne toiduaine ära, muutub lapse uni kohe rahulikumaks,” nendib arst.

Võib ka juhtuda, et lapse unehäirest ei saada hoobilt jagu, sest see on seotud tema arengu ja eaga. Näiteks on loomulik, et kuni viieaastaste seas esineb sagedast öist ärkamist, mille ajal laps on segaduses. Hiljem ta juhtunut ei mäleta.

Pole ka välistatud, et lapsel ongi halb uni või on tal emast-isast täiesti erinev unerütm ja -vajadus, millega vanematel tuleb siis arvestada ja kohaneda.

Kui lapsel on hilise uneaja sündroom, tahab ta hilja magama minna ja hommikul hiljem tõusta. Kui aga algklassilaps jääb näiteks magama alles kell 11 õhtul ja tõuseb kell 7 hommikul, pole tema organism saanud piisavalt und. Ta vajaks lisaks veel paar tundi.

Kuna just vastu hommikut näevad inimesed unenägude und, mil salvestatakse õpitu, peaksid lapsed hommikul üldse rohkem magama. “See võib kõlada revolutsioonilisena, kuid lapse tervisele oleks hea, kui ta ei tõuseks enne kaheksat. Laps võiks tõusta kell 9. Kool võiks alata meil seega palju hiljem.”

Kui selgub, et inimesele ongi iseloomulik jääda hilja magama, tasub endale valida selline eriala ja töö, mis laseb hommikul põõnata. “Unesse tuleb suhtuda emotsionaalselt ja loovalt,” soovitab Marlit Veldi.

2 kommentaari

  /   13:33, 22. juuli 2017
Давно пыталась похудеть (сидела на диетах, принимала препараты), но килограммы снова возвращались, пока не попробовала уникальный инновационный комплекс. Никогда не верила в такие препараты, но с помощью его я за две недели сбросила 7 кг. и без спорта и диет и килограммы не вернулись. А вычитала о нем здесь (кстати сейчас на него бешеная акция! Не пропустите), почитайте обязательно --- http://tyn.ee/lavita
I
Indi  /   14:57, 24. juuli 2017
Väikelapsed ei olegi robotid, kes magavad iga päev. Neil on olemas omad streigid ja ajad, kus nad lõunat ei maga. Kui laps keeldub lõunat magama, siis õhtul jääb kiiremini magama. Iga asjaga ei tasu arsti juurde joosta. Ning iga streik või jonn ei tähenda mingit häiret. Kui mõni väidab, et lapse jonn, et ta ei taha magada tähendab häiret siis on see arst ise häirega.

Loe ka neid lugusid