Jaga:     
Blogid

Esimene öö lapsest eemal: mõtlesin, kuidas hoidjal see aeg võimalikult valutult mööduks

Laura kirjutab oma blogis, kuidas kaks aastat tagasi oli neil elukaaslase sünnipäeval esimene kord, kui nad said veeta öö lapsevabalt. See aasta õnnestus neil see taas.

Pärast spa reisi sättisin end reedeks linna, nii trenni kui ka kingituse jahile. Nimelt tähistasime laupäeval Eriku 28.ndat sünnipäeva. Ma tavaliselt olen suur planeerija ja läbimõtleja, vahel mõtlen et liigagi üle. Seekord teadsin, et olen praktiline ning kingin Erikule lõhna ja ühed jalanõud..

kuid kuna plaan oli laupäeval üle seitsme aasta Õllesummerit külastada, siis tuli veel üks suuremat sorti spontaanne mõte – vaba õhtu asemel võtta üks vaba öö! Naljakas, et täpselt kaks aastat tagasi korraldasin Erikule 26. üllatussünnipäevapidu ning ka siis oli esimene öö lapsest eemal olla.

Helistasin trennis olles emale ja küsisin, mis ta arvab, kui me ei tulekski ööseks koju.. veidi mõtles ja ütles, et mis tal ikka arvata, küll hakkama saab. Kuna mu ema näeb suvel praktiliselt iga päev lapsi ning on Norat varemgi hoidnud, siis ma väga sellepärast ei muretsenudki, et kuidas ma Nora ikka nii jätan. Pigem mõtlen teistpidi, et kuidas hoidjal võimalikult valutult see hoiuaeg mööduks. Selge oli see, et Nora tahab öösel ühe korra süüa ning selleks on vaja üles ärgata ning ühtlasi on tarvis ka korduvalt lutti toppida. Samas tean, et vanavanemate eelis on see, et saavad järgmised päevad rahulikult tasa puhata. Mõeldud – tehtud, helistasin Eriku tuttavale ning olime taas oodatud Nordic Hotelli! Hotelli kohta endiselt kiidusõnad! Ööbisime seal kolmas kord ja jäime taas väga rahule.

Laupäeval siis võtsin hommikul mõlemad lapsed, lasime Erikul magada ning küpsetasime talle pannkooke. Sättisime kingitused, maasikad ja pannkoogid lauale ning ootasime päevakangelast. Erik oli oma üllatusega rahul ning ta ei aimanud absoluutselt, mis ees ootamas on. Või õigemini oli tal teadmine, et õhtul tähistame tema töökaaslaste ja sõpradega sünnipäeva ning saame rõõmsalt kell 1 öösel kodus tagasi olla. Hakkas juba igasuguseid asju kahtlustama, aga õnneks ära ei arvanud. Ütlesin talle siis, et olen hoopiski kaine ja tulen autoga ning auto võiks linna jätta. Pöörasin siis hotelli poole, kui Erik ikka aru ei saanud ning küsis, „ kas me jätame auto hotelli parklasse?“ .. umbes nagu see oleks täiesti tavapärane. Hetk hiljem ta ilmselt taipas ja kui ma talle teatasin, et me koos saame öö vabaks, siis oli tal superhea meel.

See oli ausalt üle pika aja nii mõnus õhtu, et ei teagi, kas see oli lihtsalt kõikide asjaolude hea kokkulangevus või mitte. Alustuseks suundusime Õllesummerile, kus oli Eriku töökoha poolt organiseeritud söömine – joomine ning hiljem siis läksid kõik ringi kolama. Ei saa muidugi mainimata jätta, kui ääretult kallis seal Õllesummeril ikka on! Ma pidin pikali kukkuma, kui minu moijto eest 10 eurot küsiti! Ka õlled – siidrid jäid sinna 3.5 euro kanti. Lõppkokkuvõttes ma parem ei maini, kui palju meil sel õhtul ainuüksi summeril kulus, sest see summa oli ebanormaalselt suur. Samas kõik läks asja ette – tuju oli hea, sõbrad olid ümber, sai muusikat kuulata, vesipiipu teha. Läksime veel hiljem linna edasi ning hotelli jõudsime alles veidi pärast kolme öösel. Ja mis imeline tunne on terve öö magada nii, et kedagi parasjagu ei pea kuulatama ning hommikul ärgata ja rahulikult hommikusööki nautida.

Mul on hea meel, et selle õhtu endale võtsime, sest olime mõlemad seda väärt! Oli värskendav tunda end jälle vaid naisena, mitte ainult emana. Polnud kordagi mõtteis, et ehk Nora on veel eemal ööbimiskes liiga väike. Tegelikult pole ta miskit, teine nii asjalik juba! 

Ema rääkis, et olin minagi 6-kuune, kui nad otsustasid üheks ööks Otepääle minna ja kellele siis last veel jätta, kui mitte 11 – ja 12 – aastasele õele/vennale. Selle kõrval Nora jätmine vanaemaga ei tundugi nii ekstreemne.

Loe ka neid lugusid