Jaga:     
Pere ja Kodu

Appi, miks ma just laste peale häält tõstsin!? Ja tegin seda jälle! Mees ajab kah närvi, kuigi ta pole midagi valesti teinud. Nutt tuleb lausa peale. No muidugi, kõht on paistes ja rinnad hellad, varsti hakkavad ju päevad.

Appi, miks ma just laste peale häält tõstsin!? Ja tegin seda jälle! Mees ajab kah närvi, kuigi ta pole midagi valesti teinud. Nutt tuleb lausa peale. No muidugi, kõht on paistes ja rinnad hellad, varsti hakkavad ju päevad.

Sel viisil kirjeldab oma enesetunnet kahe lapse (2 ja 4) ema Kristina (33). Nii tunneb ta end iga kuu pärast ovulatsiooni, kui saabub menstruaaltsükli teine pool. “Kas tõesti kuidagi teisiti pole võimalik?” küsib ta.

Naine kirjeldab, et nagu aamen kirikus kisub nädal-poolteist enne uute päevade algust enesetunne rappa. Kannatust ei jätku ja kõik ärritab kuidagi rohkem. Tekib sõnulseletamatu rahutus ja tuju on paha. “Samuti lähevad mul jalad ja kõht paiste, rinnad on turses ja mida päevadele lähemale, seda enam on alaseljavalu, vahel ka peavalu,” loetleb ta. Ning lisab muiates, et “karv ei läigi, juuksed lähevad kiiremini rasvaseks ja tunnen end koledana, seksiisust pole juttugi”. Kuupuhastus on vererohke ja kestab kuus päeva, kuid õnneks leeveneb halb enesetunne esimese paari päevaga. Enamasti hakkab kergelt määrima juba mõni päev enne tsükli algust.

Mees kodus vaid muigab selle peale, kui Kristina räägib talle hormonaalsetest muutustest ja tsükliga seotud enesetundest. Tõtt-öelda arvas naine ise pikka aega, et tal on lihtsalt paha iseloom. Ent miks see halb iseloom just kindlal perioodil kuus avaldub, seda selgitas talle naistearst. “Olen talle tänulik, sest kui sain teada, et premenstruaalne sündroom (PMS) on tõepoolest olemas, mitte naiste väljamõeldis ja vabandus, läks mõnevõrra kergemaks. Teiseks oli enne laste sündi olukord hullemgi: siis kippus mul päevade alguses lausa pilt silme eest kaduma, iiveldas ja tugevad kõhuvalud nõudsid valu­vaigisteid, jäin päevaks lausa voodisse.”

Beebipille naine ei võta, kuid lõpetas hiljuti antidepressantide kuuri, mida oli alustanud liigse ärevuse ja magamatuse tõttu. “Kummalisel kombel läks mu tsükkel paika, enne päevi enam määrimist ei esinenud, samuti leevenesid menstruatsioonieelsed vaevused.” Hea mõju kestab ka pärast ravimivõtu lõpetamist.

Millest on abi?

Ida-Tallinna keskhaigla günekoloogia ja sünnitus­abi resident Mariann Rugo kinnitab, et PMSi kujul on tegemist päriselt eksisteeriva terviseseisundiga – mitte tujukuse vabandusega! –, mille tõsidus varieerub naistel oluliselt. PMSi all mõeldakse menstruaal­tsükli teises pooles tekkivaid kehalisi ja psüühilisi kaebusi. PMSile omaseid kaebusi põhjustab suguhormoonide kõikumine menstruaal­tsükli vältel. Paljud organismi koed on naissugu­hormoonidele tundlikud, kuid see tundlikkus on individuaalne.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid