Jaga:     
Pere ja Kodu

“Me peame rääkima!” on lause, mida kardavad nii ülemuse kabinetti kutsutud alluvad kui ka sõnaahtrad mehed

“Me peame rääkima!” on lause, mida kardavad nii ülemuse kabinetti kutsutud alluvad kui ka sõnaahtrad mehed. Ent samavõrra tunnevad raskete vestluste ees ärevust ka lapsevanemad.

Kui arvasid kunagi, et seksiteema on raskete vestluste Mount Everest, siis vanemaks saades mõistad, et tegu on pelgalt künkaga, mille otsast ei saa õiget liugugi kätte. Sest kui palju tuleb ette lahutusi, lähisuhtevägivalda, kui palju depressiooni, stressi ja ärevust! Need teemad mõjutavad vanemaid, seega ka lapsi. Häda on ainult selles, et lastega ei taibata või ei juleta neist rääkida.

Lahkuminekust löödud ema lükkab juba kuid edasi vestlust oma nelja-­aastasega teemal, et issil on teine naine. Väikseke loodab, et vanemad saavad taas kokku, ent vahepeal on asjad edasi arenenud – uus naine ootab last. Nüüd on emal juba kaks rasket sõnumit ja kui ta veel niipea endas vestluseks jõudu ei leia, saab kahest kolm.

Teraapias muretseb ema oma viieaastase tütre pärast, kes nägi, kuidas issi emmet lõi. Nähtu mõjus traumeerivalt, laps tahab sel teemal rääkida, ent ema pelgab, et pole selleks piisavalt pädev. Ta usub, et oleks parem, kui mõni spetsialist seda teeks.

Ärevuse ja paanikahoogude all kannatav pereema on pidevalt nii väsinud, et kodus ainult magab. Lapsed teavad, et ema peab puhkama ja nende jalgpalli­võistlust vaatama ei tule. Seega nad isegi enam ei kutsu. Miks asjad nii on, nad ei tea, sest ema pole kunagi oma hädadest nendega rääkinud.

Aga saab veel hullemaks minna – kui lapsele peab rääkima näiteks sellest, et haigeks jäänud vanem ei saagi terveks. Üks perekond lükkas seda vestlust nii pikalt edasi, et ema suri vahepeal ära. Lapsed uskusid aga lõpuni, et kõik saab korda...

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid