Jaga:     
Pere ja Kodu

Isiklik kogemus aitab noori paremini mõista

“Tutvusime kuus aastat tagasi – kohe oli tunne, nagu oleksime terve elu sõbrad olnud,” tunnistavad noorsootöötajad Kerli Kõiv ja Heidi Paabort, kes ajavad Eesti eri paigus tulihingeliselt noorte asja.

Kõik need aastad on Kerli ja Heidi seisnud hea samade eesmärkide eest ja isegi lapsed on neil sündinud pea ühel ajal. “Avastasime, et ka vannitoa­kivid olime valinud ühesugused,” naerab julge ja tegus Heidi (41), kes on Põltsamaa noorte ja elukestva õppe keskuse ning Eesti avatud noortekeskuste ühenduse tegev- ja tugimeetme Noorte Tugila juht. Tasakaaluka loomuga Kerli (44) tegutseb samas ühenduses, oma noorsootöökogemused on ta saanud Rõuge valla noorte heaolu toetades.

Mõlemad soovivad noortele sisendada, et tulevik on enda teha, sõltumata sellest, millised on hetkel probleemid või millisest perest ollakse pärit. Kõige tähtsam on mõistmine ja ära­kuulamine, mitte kurjustamine ja hukkamõist, samuti lahenduste otsimine, mitte probleemide pärast hädaldamine.

Töökaaslased Eesti avatud noortekeskuste ühendusest tunnistavad, et Kerli ja Heidi on isegi välimuselt veidi sarnased ja mõlemad sobiksid oma heledate juuste, suurte silmade ja aktiivse hoiakuga eesti naise võrdkujuks. Tõsi, väikesi erinevusi ikka leiab. Esiteks, Kerli on veidi vanem ja näiliselt vaiksem. Samas on tema ütlustel alati kaalu, nii et teda jäävad kuulama ka Lõuna-Euroopa “lärmakad” meeskolleegid, kellega Kerli rahvusvahelistes töögruppides noorte teemadel arutleb.

Heidi tegutseb väljapoole, juhtides paljudest väikestest osadest koosnevat ja üle Eesti tegutsevat Noorte Tugila süsteemi. Tugila töö on aidata noori, kes ei õpi ega tööta. Tänaseks on toetatud juba rohkem kui 2000 noort. Heidil on oskus “tõlkida” infot igaühele – olgu ta ametnik, poliitik või lihtsalt noor –, nii et igaüks asjast aru saab.

Toetava täiskasvanu tähtsus

Heidi vanim tütar Merlin mängib võrkpalli, Meribel käib jalgpalli mängimas ja tantsimas. Kaksikud Helena ja Hanna tegelevad kõigega, mis võimalik: teevad sporti, joonistavad, vooli­vad saviringis, maletavad ja laulavad. “Nemad alles otsivad oma kutsumust,” märgib ema.

Kerli on oma kahe poja pealt näinud, kui erinevad võivad isegi ühe pere lapsed olla. Ta on lasknud poistel vabalt proovida ühte ja teist hobi. Praegu käib noorem poeg Markus golfi mängimas, keraamikaringis ja rahvatantsus. Marten on õppinud kitarri ja klaverit, mänginud jalgpalli.

Kui Kerli oli teismeline, juhtus nende peres traagiline sündmus, mis tõi kaasa lõpliku muutuse, lõi jalad alt. Seetõttu teab ta isiklikust kogemusest, kui tähtis on noore jaoks keerulises olukorras toetava täiskasvanu olemasolu.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid