Jaga:     
Uudised

Näitleja Ragne Pekarev: "Rinnapiima propageerimine on läinud sellisele tasemele, et kõik, kes lisatoitu annavad, peaksid ennast süüdi või läbi­kukkununa tundma."

Viimasel ajal näeb Ragne Pekarevi (36) Vanemuise teatri lava ja seriaali "Pilvede all" asemel Karlova linnaosas ­vankriga jalutamas. Kogu Ragne viimaste kuude energia on läinud võitlusele rinnapiima nimel. 

Ragnet (36) tuntakse peale teatritööde – nimiosa “Koidula veres”, Emilie “Fannys ja Alexandris”, “Obinitsa” Patsi ja paljud muud rollid – ka kino- ja teleekraanilt. Sulev Keeduse filmis “Kirjad inglile” kehastab ta Sentat, seriaalis “Pilvede all” Liinat ning seda loetelu võiks jätkata. 

Ragne on ema ja abikaasa – praegu just sellises järjekorras. Tema perre kuuluvad abikaasa Mario Pulver (37), äsja kuueseks saanud Martin Aleksander, neljakuune Huko Mathias ja kass Francesca. 

Rinnapiimanõustajad räägivad erinevat juttu

Seda, et piima võib nappida, hakkas ta kahtlustama siis, kui beebi pärast pool­teisetunnist söötmist ikka nutune oli. “Sünnitusmajas öeldi, et pidage imetamises pausi kolm tundi või kui nii palju ei saa, siis poolteist tundi vähemalt. Aga keegi ei märkinud, et aega peaks arvestama imetamise algusest, mitte lõpust. Kui lõpuks abitult imetamis­nõustaja juurde jõudsin, ütles tema: toitke nii tihti, kui laps vähegi tahab,” kirjeldab Ragne perioodi, kui ta oli nõutu ja segaduses.

“Ka nõustajad räägivad igaüks üsna erinevat juttu, lõpuks ei saagi enam aru, keda kuulata. Aga laps nutab, ei maga, ise oled kohutavalt väsinud, murdumise äärel... Kõlama jääb ikka see, et kuidas ei saa?! Kõik naised saavad – meil kõigil on see piim ja mida rohkem imetad, seda rohkem piima tuleb. No ei tule!”

Ragne sõnul on ta rinnapiima juurde tekitamiseks proovinud peaaegu kõike: olnud lapsega palju nahk-vastu-nahka-kontaktis, pannud teda tihti rinnale, joonud teed piimaga, imetamisteed, sooda-soola vett, tumedat õlut, võtnud kõiksugu kapsleid, söönud halvaad, käinud vabastavas hingamises, massaažis, hankinud koju beebikaalu, elektrilise rinnapumba, mõõtnud piima rasvaprotsenti ja nii edasi. “Lõpuks tõdes ka nõustaja, et “sa oled kõike proovinud, sul ei tule rohkem kui 60 milliliitrit korraga”,” räägib Ragne ohates. See on tema lagi.

Raske võitlus

“Tegelikult räägivad ka asjatundjad, et on olemas kaks kuni neli protsenti naisi, kellel tõesti ei ole rinnapiima piisavalt. Mina usun, et see protsent on suuremgi. Aga rinnapiima propageerimine on läinud meil sellisele tasemele, et kõik, kes lisatoitu annavad, peaksid ennast justkui süüdi või läbi­kukkununa tundma,” arutleb Ragne.

“Olen lugenud foorumitest, kuidas mõnel emal on nibud verel ja ta läheb nuttes oma last imetama, sest nii valus on. Aga mis emotsiooni see laps niimoodi emalt koos piimaga vastu võtab? Minu meelest on kaalukauss rinnapiima propageerimise suunas natuke viltu. Ma ei taha ennast tunda süüdi selle pärast, et ma annan beebile sööki, mida ma ise ei suuda toota. Ma valisin rahuliku ja naeratava lapse, kes saab kauem magada ja mina saan aega ka teise lapse jaoks.” Ragne on nüüdseks otsustanud anda Hukole peale rinnapiima ka selle asendajat.

Pidades kuid kestnud, nii füüsiliselt kui psühho­­loogiliselt rasket võitlust, sai Ragne kõige rohkem tuge teiste emade kogemustest. See on ka tema sõnum sarnase murega värsketele emadele: ärge jääge üksi! “Ajakirjas Pere ja Kodu oli hiljuti lugu sellest, kuidas üks ema ei saanud rinnaga toita. Olin väga tänulik selle eest, et leidsin veel ühe nö ebaõnnestuja. Ma olin ise igal hommikul valmis uuesti otsast alustama, aga päeva peale võtsime ikkagi lisapudeli käiku, sest ma ei jaksanud enam.”

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

0 kommentaari

Loe ka neid lugusid