Jaga:     
Blogid

Marilyn Jurman depressioonist: "Kohutavalt piinlik oli olla selline läbikukkunud rase. Nutsin kolm kuud järjest iga päev."

Mu sõber oli väga andekas ja soe inimene. Ta oli väga elav, kuni teda enam ei olnud. Rääkisime viimati juttu ja tegime taas lolli nalja halva ilma üle. Ma olin viimast kuud rase ja mulle tundus, et tal läheb hästi. Ma olen kindel, et talle tundus, et ka minul läheb hästi, kirjutab oma blogis Marilyn Jurman.

Tegelikult ei osanud ma näha ega küsida ja tema ei tundnud vajalikuks rääkida. Enamasti need jutud jäävadki rääkimata. Kui me tõesti ei taha, et keegi näeks, mis meie sees toimub, siis oleme kõik imelised näitlejad. Täna saatsime ta viimasele teekonnale. Palju ilusaid inimesi oli koos. Läbi pisarate naeratavaid. Igaühel on oma lugu, mida me ei tea. Be kind, always. 

Langesin ise raseduse esimestel kuudel tugevasse masendusse. Rasedusaegsesse depressiooni, nagu on kirjas õpikutes. Kõik oligi üsna nagu õpikutes. Tujukas olin juba enne seda, kui pulgale pissisin, kuid tõelised tujukõikumised tulid teine kuni neljas raseduskuu. Ja nad ei kõikunud üles ja alla. Minu tujud kõikusid ainult alla ja veel rohkem alla.

Ma arvan, et ma nutsin reaalselt kolm kuud järjest iga päev. Janno küsimustele, et mis mul viga on ja mis ta peaks tegema, et mul oleks parem, ei osanud ma vastata ja tegelikult ajas see mind lihtsalt veel rohkem endast välja. Ei aidanud ka vanaema ja Janno ergutused, et sa ei tohi olla masendunud, kuna see ei ole beebile hea. Idee, et ma sean enda stressamisega ohtu oma beebi tervise, tegi mu tuju ju veel hullemaks.

Loe julget ja julgustavat lugu rasedusaegsest depressioonist Marilyni blogist.

Loe ka neid lugusid